Mõiste definitsioonis ABC

Öeldakse, et inimene on ilmalik, kui tema veendumused ja väärtused on religioonist täiesti sõltumatud. Selles mõttes on ilmalikkus intellektuaalne suhtumine ja moraalne. See suhtumine seisneb indiviidi autonoomia kaitsmises seoses erinevate usutunnistustega.

Üldised kaalutlused

Ilmalikkus ei pretendeeri praegusele vastuolule religiooniga, kuid see lähenemisviis rõhutab eraldatust, mis peaks eksisteerima religiooni ja teiste sfääride, näiteks religiooni vahel. poliitika Laine haridus.

Sekularismis kaitstakse riigi ja kiriku selget eraldamist. Enamikus põhiseaduse tekstides on see lahusus selgesõnaliselt kindlaks tehtud ja sel moel on mõeldud, et kogu Euroopa Liidule ei saaks peale suruda ühtegi veendumust. elanikkonnast. Need, kes peavad end ilmalikuks, saavad aru, et üksikute usulised eelistused peaksid olema nende osa eraelu ja seetõttu ei tohiks kodaniku sfääri ja Euroopa Liidu vahel sekkuda religioosne.

See on inspireeritud ka väljendus. Tuleb arvestada, et Euroopas ja üldse maailmas on religioossed lähenemisviisid olnud mis tahes tüüpi uskumuste või lähenemisviiside selgitusmudeliks. Tasub meeles pidada, et teaduslik teooria

evolutsioon oli algselt vastuolus piiblitraditsiooniga.

Ilmalikkuse ideed ei tohiks segi ajada ateismiga

Ateistlik inimene eitab Jumala olemasolu, samas kui võhik leiab, et poliitiline võim peab seda tegema esindavad elanikkonda tervikuna, sõltumata kogu elanikkonna enamususundist ühiskond.

Ilmalikkusele vastupidine idee oleks konfessionaalsus. See kaitseb, et riigi korraldamise põhimõtted peavad olema kooskõlas teatud religiooni mõningate veendumustega.

Täna kuulutab Hispaania riik end konfessionaalseks, kuid sajandeid on Hispaania riik ennast katoliikliku ülestunnistuse põhimõtete järgi korraldanud.

Ilmaliku mõtte päritolu

Alates valgustusajastust XVIII sajandil hakkasid mõned filosoofid seda tegema analüüsima kooseksisteerimine poliitilise võimu ja religioosse võimu vahel läbi ajaloo.

Filosoofid nagu Voltaire ja Kant väitsid, et poliitika ja religiooni tihe suhe viis paratamatult dogmaatilistele ja totalitaarsetele seisukohtadele. Nii väitis ilmalikkus, et riik kui institutsioon et see esindab kogu kogukonda, ei pea sõltuma religioosse korra moraalsetest kriteeriumidest.

Foto: Fotolia - harukell

Ilmalikkuse küsimused