Näide grammatikakategooriatest

Traditsiooniliselt tuntakse neid kui grammatilised kategooriad erinevatele klassifikatsioonidele, milles keele sõnad on rühmitatud vastavalt nende tähendusele, nende grammatilisele funktsioonile ja nende ülesehituse, ühendamise ja muutmise viisile.

Selles traditsioonilises tähenduses, mida mõistame grammatilise kategooria järgi, eristatakse neid üheksa peamist kategooriat, mida tuntakse ka sõnaklassidena. Need üheksa kategooriat on: nimisõnad, artiklid, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, eessõnad, sidesõnad ja vahepalad. Nendest kategooriatest leiate alamkategooriad või klassid, mis määravad teatud eksklusiivsemad kasutusalad. Näiteks võime nimisõnad jagada konkreetseteks, abstraktseteks, päris-, tavalisteks, lihtsateks, tuletatud-, liit-, individuaalseteks ja kollektiivseteks nimisõnadeks.

Seda tuntakse ka kui grammatilised kategooriad omadustele, mida saab väljendada käändemorfeemidest sõnades. Selles mõttes viitab termin grammatiline kategooria sellele, millist tüüpi teavet need morfeemid sisaldavad; saame eristada kategooriaid sugu, arv ja juhtum.

Üheksa grammatikakategooriat hispaania keeles võivad olla sorteerima kahes:

1. Muutuvad klassid. Need on grammatilised kategooriad, mis tunnistavad käänet; see tähendab, et nad saavad oma vormi kuidagi muuta vastavalt erinevatele grammatilistele teguritele. Selles kategoorias on nimisõnad, artiklid, omadussõnad, asesõnad ja tegusõnad.
2. Muutumatud klassid. Need on grammatilised kategooriad, mis ei tunnista käänet; see tähendab, et need ei muutu olenemata nende kasutamisest. Need jäävad alati samaks. Selles kategoorias on määrsõnad, eessõnad, sidesõnad ja vaheühendid.

1. Nimisõna:

Nimisõna on grammatiline kategooria, kuhu liigitatakse objektide, inimeste, loomade, asjade ja erinevat tüüpi üksuste tähistamiseks või nimetamiseks kasutatavate sõnade tüüp. Nimisõnad võib liigitada järgmisteks: konkreetsed nimisõnad (nad nimetavad reaalseid üksusi), abstraktsed (nimetavad nähtusi või omadusi), tavalised üldnimetused), päris (nad nimetavad konkreetseid üksusi), lihtsad (nimisõnad, mis ei tulene muudest sõnadest), tuletised (nimisõnad, mis tulenevad teiste sõnadega), liit (nimisõnad, mis moodustuvad kahe sõna ühendamisel), üksikisik (nad nimetavad ühte üksust) ja kollektiivsed (nad nimetavad komplekt).

Mõned nimisõnade näited need on: surve, maja, sõber, trofee, võistlus, niiskus, õnn, müra, värv, tool, ratas, ülikond, sõprus, haigus, seisund, tagakiusamine, raskused, lammutamine, tulistamine.

Lisateabe saamiseks klõpsake: Nimisõnad.

1. Artikkel:

Artikkel on grammatiline kategooria, kuhu liigitatakse nimisõnu määravad sõnad. Artiklid võivad väljendada nimisõnale vastavat sugu (mees- või naissoost) ja arvu (ainsust või mitmust). See tähendab, et artikli ja nimisõna vahel on kokkulepe. Näiteks: "maja", "lukk", "mantlid", "ebakindlus".

Esemed võivad olla sorteerima määrates (el, la, lo, las, los) ja määramata (üks, üks, ühed, ühed).

Lisateabe saamiseks klõpsake: Artiklid.

1. Omadussõna:

Omadussõna on grammatiline kategooria, kuhu on koondatud sõnade klass, mida kasutatakse nimisõnade eri aspektides kvalifitseerimiseks. Nimisõnaga kaasneb alati omadussõna. Need võivad ilmuda enne seda või pärast seda. Omadussõnad on klassifitseeritud kvalifitseerivateks (tähistab omadusi), omastavaks (tähistab omandi suhet), määramatuks (tähistab määramatut hulka), numbriteks (tähistab konkreetset summat), küsitavad (väljendab küsimust nimisõna suhtes) ja hüüatavad (väljendab hüüdu seoses nimisõna).

Mõned omadussõnade näited need on: valged, naljakad, uhked, soojad, katkised, viisakad, räsitud, ebaühtlased, valjud, kiired, sihvakad, adekvaatsed, räpased, kuumad, kõrgendatud, kadunud, mõned tõesed.

Lisateabe saamiseks klõpsake: Omadussõnad.

1. Määrsõna:

Määrsõnad moodustavad grammatilise kategooria, kuhu liigitatakse need sõnad, mis muudavad verbi, omadussõna või muud määrsõna. Vastavalt nende sõnadele, mida nad väljendavad ja lisavad sõnale, mida nad muudavad, võib määrsõnad liigitada: koha määrsõnad (need tähistavad kohta või ruum), aja määrsõnad (tähenda ajalikkust), moodsõnad (tähista moodi või viisi), koguse määrsõnad (näita kvantifitseerimist), kahtluse määrsõnad (väljenda kahtlust või ebakindlust), kinnitamise määrsõnad (väljenda nõusolekut), eituse määrsõnad (väljendavad negatiivset), määrsõnad küsitavad (nad väljendavad ülekuulamist seoses sõnaga, mida nad muudavad) ja hüüumäärsõnad (nad väljendavad hüüdu seoses sõna, mida nad muudavad) muutma).

Mõned määrsõnade näited on: väga, palju, vähe, ei, mitte kunagi, alati, mitte kunagi, jah, tõepoolest, võib-olla, ilmselt, eile, täna, homme, ajal, pärast, pärast, siin, seal, taga, ees, peal, vale, noh.

Lisateabe saamiseks klõpsake: Määrsõnad.

1. Asesõna:

Asesõna on grammatiline kategooria, mis sisaldab sõnu, mille ülesanne on asendada nimi ja mida kasutatakse inimeste, loomade, asjade ja olendite tähistamiseks, kuid neid kuidagi nimetamata spetsiifiline.

Asesõnad saab liigitada: isiklikud asesõnad (mina, sina, ta, me, sina, nemad, mina, mina, minuga, sina, sina, teiega, los, les), demonstratiivsed asesõnad (see, see, see, see, see, see, see), omastavad asesõnad (minu, sinu, tema, minu, sinu, tema) ja suhtelised asesõnad (see, kes, mida, kui palju, kui palju).

Lisateabe saamiseks klõpsake: Asesõnad.

1. Eessõna:

Eessõnad on grammatiline kategooria, mille ülesanne on suhestada sõnu; nad on muutumatu sõnaklass, see tähendab, et nad jäävad alati samasse vormi. Iga eessõna abil määratakse sõnade vahel erinevad tähendussuhted.

Hispaania keeles on eessõnad: a, ante, bajo, con, contra, de, desde, en, entre, suunas, kuni, para, por, vastavalt, ilma, nii, sobre, tras.

Lisateabe saamiseks klõpsake: Eessõnad.

1. Tegusõna:

Verbid on grammatiline kategooria, kuhu rühmitatakse sõnad, mis on seotud inimese, looma, asja või üksuse toimingutega või protsessidega.

Verbide seest leiame klassifikatsiooni nimega tegusõnad või verbi mitteisikulised vormid. Siia liigitatakse verbid, mis pole konjugeeritud kujul ja seetõttu ei erine nende vorm inimese suhtes. Need vormid on muutumatud, kuna neil on kindlad lõpud. Verboidid on infinitiivverbid (lõpevad –ar, -er, -ir), osalaused (lõpevad –ado, -ido, -to, -so, -cho) ja gerundid (lõpevad –ando, - going).

Mõned Tegusõnade näited need on: minge välja, leidke, tooge, jätke meelde, isikupärastage, õppige, hävitage, kujundage, haistke, võtke, inimsustage, suunake, rääkige, vaadake, minge, ujuge, keetke, pöörake, vormistage, kamandage, juhtige.

Lisateabe saamiseks klõpsake: Tegusõnad.

1. Ühendused:

Ühendused on grammatiline kategooria, kuhu rühmitatakse sõnad, mis ühendavad või seostavad sõnu või lauseid, mis on lingina. Ühendustel pole iseenesest tähendust; selle ülesandeks on luua erinevat tüüpi suhteid.

Ühendused klassifitseeritakse kopuleeriv (y, e, ni, que), disjunktiiv (o, u), vastandlik (rohkem, kuid, kuigi siiski), selgitav (see tähendab, see on), järjestikune (hiljem, nii).

Lisateabe saamiseks klõpsake: Ühendused.

1. Vahepalad:

Vahepalad on grammatiline klass, mis koosneb muutumatutest sõnadest (mis ei muuda nende vormi) ja mida kasutatakse hüüumärkide väljendamiseks; Neid kasutatakse tunnete väljendamiseks, vestluskaaslase tähelepanu äratamiseks või emotsioonide või muljete väljendamiseks. Vahemärgid kirjutatakse alati hüüumärkide (!) Vahele. Vahepalad võivad koosneda verbidest, nimisõnadest, määrsõnadest või omadussõnadest, mida nad ise või kombineeritult selleks kasutavad.

Mõned näited vahepaladest Nad on: Eh! Ah! Wow! Wow! Oh! Hei! Aita! Aita! Bravo! Ugh! Uy! Hei!

1. Mina (omadussõna) parim (omadussõna) sõber (nimisõna) See oli (tegusõna) alates (eessõna) pühad (nimisõna) kuni (eessõna) USA (Nimisõna).
2. Oh! (sekkumine) Mina (asesõna) haiget saanud (tegusõna) (Artikkel) sõrm (nimisõna) millal (sidesõna) ma avasin (tegusõna) (Artikkel) pudel (nimisõna).
3. The (Artikkel) paat (nimisõna) purjetama (tegusõna) eest (eessõna) (Artikkel) hommikul (nimisõna) koos (eessõna) suund (nimisõna) Euroopa (a: eessõna; Artikkel) Põhjas (nimisõna).
4. Kõik (omadussõna) (Artikkel) külalised (nimisõna) nad saabusid (tegusõna) hilja (määrsõna) kuni (asesõna) (Artikkel) pidu (nimisõna).
5. Mario (nimisõna) Tal oli (tegusõna) a (Artikkel) õudusunenägu (nimisõna) (Artikkel) muud (omadussõna) päeval (nimisõna).
6. The (Artikkel) kool (nimisõna) Ma tean (asesõna) sisse pühitsetud (tegusõna) (Artikkel) aasta (nimisõna) minevik (omadussõna).
7. Mitte (määrsõna) Mina (asesõna) meeldib (tegusõna) (Artikkel) toit (nimisõna) kommid (omadussõna) kumbki (sidesõna) kas (määrsõna) (Artikkel) toit (nimisõna) väga (määrsõna) maitsestatud (omadussõna).
8. ¡Oh! (sekkumine) Seda (omadussõna) Film (nimisõna) ta oli (tegusõna) väga (määrsõna) huvitav (määrsõna).
9. The (Artikkel) õpetaja (nimisõna) Ta otsustas (tegusõna) panema (tegusõna) kuni (eessõna) töötama (tegusõna) peal (eessõna) seadmed (nimisõna).
10. The (Artikkel) matš (nimisõna) alates (eessõna) jalgpall (nimisõna) ta oli (tegusõna) väga (määrsõna) ränk võitlus (määrsõna).
11. The (Artikkel) lapsed (nimisõna) nad mängisid (tegusõna) kuni (eessõna) (Artikkel) peidetud (nimisõna) peal (eessõna) (Artikkel) Park (nimisõna).
12. The (Artikkel) võimlemine (nimisõna) füüsiline (omadussõna) Y (sidesõna) (Artikkel) hea (omadussõna) toitmine (nimisõna) Nemad on (tegusõna) hädavajalik (määrsõna) selleks, et (eessõna) hoidke (tegusõna) a (Artikkel) eluaeg (nimisõna) tervislik (omadussõna).
13. Sina (asesõna) nad pakkusid (tegusõna) kuni (eessõna) mina (omadussõna) õde (nimisõna) a (Artikkel) uus (omadussõna) töö (nimisõna).
14. Mina (omadussõna) nõbu (nimisõna) väike (omadussõna) ma ostan (tegusõna) magus (nimisõna) Y (sidesõna) joogid (nimisõna) peal (eessõna) (Artikkel) pood (nimisõna).
15. Ana (nimisõna) konkurentsi (tegusõna) peal (eessõna) a (Artikkel) konkurentsi (nimisõna) alates (eessõna) tantsu (nimisõna) Y (sidesõna) sai (tegusõna) (Artikkel) kõigepealt (omadussõna) koht (nimisõna).
16. Selleks, et (eessõna) teadma (tegusõna) võitma (tegusõna) seal on (tegusõna) mida (sidesõna) teadma (tegusõna) kaotama (tegusõna).
17. ¿Mida (määrsõna) See oli (tegusõna) seda (asesõna) mida (sidesõna) Mina (asesõna) ütles (tegusõna)?
18. ¿Mis (omadussõna) päeval (nimisõna) alates (eessõna) (Artikkel) nädal (nimisõna) kas sul on (tegusõna) tasuta (määrsõna) selleks, et (eessõna) minema (tegusõna) kuni (eessõna) juua (tegusõna) a (Artikkel) kohv (nimisõna)?
19. The (Artikkel) kuu (nimisõna) minevik (omadussõna) sai (tegusõna) a (Artikkel) suurendama (nimisõna) peal (eessõna) mina (omadussõna) töö (nimisõna).
20. The (Artikkel) tiigrid (nimisõna) Nemad on (tegusõna) loomad (nimisõna) kiskjad (omadussõna) mida (sidesõna) tarbima (tegusõna) a (Artikkel) suurepärane (omadussõna) summa (nimisõna) alates (eessõna) kilo (nimisõna) alates (eessõna) liha (nimisõna) Euroopa (a: eessõna; Artikkel) päeval (nimisõna).

UUS NÄIDE.COM SÕNAOTsija!