Jutustava teksti määratlus
Miscellanea / / July 04, 2021
Javier Navarro, märtsis 2017
Mõiste teksti narratiiv on samaväärne teisega, sugu jutustus. Tema all mõeldakse kirjeldus kirjeldavatest või dialoogilistest lõikudest, milles räägitakse mõne tegelase kogemustest antud ruumis ja ajas. Jutustav tekst võib olla kirjanduslik, ehkki need tekstid ilmuvad mõnikord pressiteadetes või muus vormingus.
Jutustaja kuju
Jutustava teksti olemasolu jaoks peab tingimata olema jutustaja, kes jutustab loo. Jutuvestjaid on erinevat tüüpi. Kolmanda isiku jutustaja ressurssi kasutatakse siis, kui loo rääkija on loo sündmustest teadlik. Lugu saab esitada kõiketeadvalt jutustajalt, kes teab kogu kirjeldatavat reaalsust (mõtted ja mõtted) tunded Tegelastest).
Piiratud jutustaja räägib midagi nii, nagu oleks see kaamera kinoehk ta jälgib toimuvat, kuid ei süvene tegelaste mõtetesse ega tunnetesse. On ka esimeses isikus räägitud lugusid, milles jutustaja ise räägib midagi oma isiklikust kogemusest. Teine võimalik variant on see, et jutustaja oleks loo teisejärguline tegelane ja antud juhul räägime tunnistaja jutustajast.
Pole ühtegi narratiivi ilma tegelasteta, kes pole alati inimesed, sest see võib olla animeeritud objekt või loom
Igal juhul klassifitseeritakse tegelased kolme rühma: peategelased, antagonistid ja kõrvaltegelased. Peategelane on loo peategelane ja lugeja jälgib tema kaudu sündmuste käiku.
Antagonist on tavaliselt tegelane, kes sümboliseerib peategelase raskusi ja on tavaliselt peategelasele vastupidine arhetüüp.
Nagu nimigi ütleb, on kõrvaltegelastel loos vaevalt asjakohane roll.
Tähemärkide kohta tuleb märkida, et mõnel on kogu tekstis samad omadused jutustamine ja teised arenevad loo jooksul.
Jutustuse aeg
Jutus on võimalik jutustada sündmusi, mis viitavad väga erinevatele ajalistele olukordadele, alates tunnis toimuvast kuni saja või enama aasta jooksul toimuvani. Selle jaoks põhjust, on jutustajal võimalus jutustamise tempot kiirendada või aeglustada.
Kui pöörduda dialoog tegelaste vahel langevad jutustuse aeg ja tegelikkuse aeg kokku. Mõnikord toimuvad ajas hüpped, näiteks hüppamine tagasi või tagasivaade.
Fotod: Fotolia - Wisky / Bob
Teemad jutustavas tekstis