Näide verbidest minevikus ebatäiuslik

Hispaania Keele Tunnid / by admin / July 04, 2021

Minevik ebatäiuslik es üks neist lihtsad verbiajad see on hispaania keeles. See on lihtne ajavorm, kuna see on konjugeeritud ühest verbivormist ja ei vaja abiverbe, nagu näiteks liit korda.

Mineviku konjugatsioon ebatäiuslik

Mineviku ebatäiuslikkuse saab konjugeerida kahes verbirežiimis:

1. Mineviku ebatäiuslik näitlik meeleolu (nimetatakse ka kopretiit)

Verbid sisse indikatiivne meeleolu need hõlmavad tegevusi, mis on emitendi jaoks fakt või tegelikkus. See verbivorm viitab a tegevus või protsess mis juhtub a üheaegselt mineviku mõteteisele tegevusele ka minevikus.

Konjugeeritud verbid võivad sel ajal omandada kaks lõppu: -ba, -ia. Esimese käände (-ar) verbid omandavad lõpu -ba (armastus: armastatud; unistus: unistanud; andma andis; vajadus: vaja) ning teise (-er) ja kolmanda konjugatsiooni (-ir) verbid omandavad lõpu -ia (on olnud; haiget tegema: haiget tegema; serveerima: serveerima; tülitsema: tülitsema).

Näited:

"Joosep vaatas televisioonis ja kuulis uudist, mis pani ta vere külmaks jooksma ”(
instagram story viewer
vaatas on verb minevikus ebatäiuslik indikatiivne: see on tegevus, mis toimub minevikus samaaegselt toiminguga kuulma).
"Kogudes oma akadeemilise tipptaseme diplomi, hoitud pea püsti, uhkusega ”(hoitud on mineviku tegevus, mis on samaaegne tegevusega korja üles).

2. Ebatäiuslik aeg subjektiivses meeleolus.

Verbid sisse Subjunktiivne režiim need hõlmavad tegevusi, mis emitendi jaoks ei ole fakt, vaid midagi, mida pole juhtunud, midagi virtuaalset, mida muidugi ei saa kontrollida.

Selle verbivormiga konjugatsioonil on kaks vormi, mida saab kasutada vaheldumisi:ara või -tase (mängima, mängima; passima, passima; võtma, võtma; küsis, imestas), -see oli või- see (välja, välja; oli, oli; liikuma, liikuma; nägema, nägema; sööma, sööma).

Näited:

"Ta küsis seda nad helistavad kui neil oli uudiseid ”. (Nad helistavad väljendab toimingut minevikus, mis võib juhtuda tulevikus või mitte)
"Soovin mitte kunagi lõpetab Suvepuhkus". (Lõpeb see väljendab tegevust, mida pole veel toimunud, kuid mida on praktiliselt võimalik teostada ”.
"Jah oli raha, ma ostaksin selle ”(Oli väljendab seisundit, mis on tingimus või võimalus, mida pole praeguses realiseerunud).

Jätka lugemist: postpreterite verbid

30 verbi minevikus ebatäiuslikud:

1. Lõpetama:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	valmis	Mina	lõpetab või valmis
Teie	sa lihtsalt	Teie	sa lõpetad või sa lõpeta
Ta ta	valmis	Ta ta	lõpetab või valmis
Meie, meie	me lõpetasime	Meie, meie	me lõpetaksime või lõpetame
kutid	need lõppesid	kutid	lõpetab või nad lõpetasid
Sa sina	sa lihtsalt	Sa sina	sa lõpetad või sa lõpetaksid
Nad, nemad	need lõppesid	Nad, nemad	lõpetab või nad lõpetasid

2. Mine alla:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	läks põhja	Mina	minna alla või maha minema
Teie	sa läksid alla	Teie	sa lähed alla või sa lähed alla
Ta ta	läks põhja	Ta ta	minna alla või maha minema
Meie, meie	lasime alla	Meie, meie	me läheksime alla või läheme alla
kutid	nad läksid alla	kutid	nad lähevad alla või madal
Sa sina	sa läksid alla	Sa sina	sa lähed alla või läheks alla
Nad, nemad	nad läksid alla	Nad, nemad	nad lähevad alla või madal

3. Ütle:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	loetud	Mina	läheb arvesse või loendama
Teie	sa lugesid	Teie	sa loed või loeb
Ta ta	loetud	Ta ta	läheb arvesse või loendama
Meie, meie	lugesime	Meie, meie	loendama või lähme kokku
kutid	nad loendasid	kutid	läheb arvesse või loendama
Sa sina	sa lugesid	Sa sina	ütlen või loeks
Nad, nemad	nad loendasid	Nad, nemad	läheb arvesse või loendama

4. Kujundamiseks:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	moodustatud	Mina	moodustub või vormis
Teie	sa moodustasid	Teie	sa moodustad või viise
Ta ta	moodustatud	Ta ta	moodustub või vormis
Meie, meie	me moodustasime	Meie, meie	me moodustaksime või me moodustaksime
kutid	nad moodustasid	kutid	moodustub või vormis
Sa sina	sa moodustasid	Sa sina	moodustub või moodustuks
Nad, nemad	nad moodustasid	Nad, nemad	moodustub või vormis

5. Pöörama:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	pööratud	Mina	pöördub või pööra ümber
Teie	sa pöörasid	Teie	sa pöördud või sa pöörad
Ta ta	pööratud	Ta ta	pöördub või pööra ümber
Meie, meie	pöörasime	Meie, meie	me pöördume või me pöörleme
kutid	nad ketrasid	kutid	pöördub või pöörata
Sa sina	sa pöörlesid	Sa sina	keerleb või keerutama
Nad, nemad	nad ketrasid	Nad, nemad	pöördub või pöörata

5 Näited teise konjugatsiooni (-er) verbidest minevikus on ebatäiuslikud:

6. Anna:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	andis teed	Mina	annaks järele või alla andma
Teie	andis järele	Teie	sa annaksid järele või alla andma
Ta ta	andis teed	Ta ta	annaks järele või alla andma
Meie, meie	andsime järele	Meie, meie	me annaksime järele või me annaksime järele
kutid	nad andsid teed	kutid	annaks järele või teed andma
Sa sina	andis järele	Sa sina	Annaks järele või sa annaksid järele
Nad, nemad	nad andsid teed	Nad, nemad	annaks järele või teed andma

7. Peaks:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	peaks	Mina	peaks või peaks
Teie	sa peaksid	Teie	sa peaksid või sa peaksid
Ta ta	peaks	Ta ta	peaks või peaks
Meie, meie	me peaks	Meie, meie	me peaks või me peaks
kutid	nad peaksid	kutid	peaks või peaks
Sa sina	sa peaksid	Sa sina	sa peaksid või sa peaksid
Nad, nemad	nad peaksid	Nad, nemad	peaks või peaks

8. Kohustuma:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	kohustus	Mina	ette võtma või ette võtma
Teie	sa kohustusid	Teie	võtaks ette või võtaks ette
Ta ta	kohustus	Ta ta	ette võtma või ette võtma
Meie, meie	võtsime ette	Meie, meie	võtaks ette või võtaksime ette
kutid	nad kohustusid	kutid	võtaks ette või võtaks ette
Sa sina	sa kohustusid	Sa sina	võtaks ette või võtaks ette
Nad, nemad	nad kohustusid	Nad, nemad	võtaks ette või võtaks ette

9. Tugevdama:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	tugevdatud	Mina	tugevdama või tugevdatud
Teie	sa kindlustasid	Teie	tugevdaks või kindlustatud
Ta ta	tugevdatud	Ta ta	tugevdama või tugevdatud
Meie, meie	me tugevnesime	Meie, meie	me tugevdaksime või me tugevdaksime
kutid	nad tugevnesid	kutid	tugevdama või tugevdama
Sa sina	sa tugevnesid	Sa sina	tugevdaks või tugevdaks
Nad, nemad	nad tugevnesid	Nad, nemad	tugevdama või tugevdama

10. Tagasi:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	Naasin tagasi	Mina	tule tagasi või tule tagasi
Teie	sa tulid tagasi	Teie	sa tuled tagasi või sa tuleksid tagasi
Ta ta	Naasin tagasi	Ta ta	tule tagasi või tule tagasi
Meie, meie	tulime tagasi	Meie, meie	me läheksime tagasi või läheme tagasi
kutid	nad tulid tagasi	kutid	tule tagasi või tule tagasi
Sa sina	sa tulid tagasi	Sa sina	Sa pöörduksid tagasi või tuleks tagasi
Nad, nemad	nad tulid tagasi	Nad, nemad	tule tagasi või tule tagasi

5 Näited esimese konjugatsiooni (-ir) verbidest minevikus on ebatäiuslikud:

11. Avama:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	avatud	Mina	avatud või avatud
Teie	sa avasid	Teie	avaneks või avaneks
Ta ta	avatud	Ta ta	avatud või avatud
Meie, meie	me avasime	Meie, meie	avaneks või avame
kutid	nad avanesid	kutid	avaneks või avatud
Sa sina	sa avasid	Sa sina	avaneks või avaneks
Nad, nemad	nad avanesid	Nad, nemad	avaneks või avatud

12. Muunduma:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	pööratud	Mina	pöörduks või teisendaks
Teie	te pöördusite ümber	Teie	teisendaks või teisendaks
Ta ta	pööratud	Ta ta	pöörduks või teisendaks
Meie, meie	me pöördusime ümber	Meie, meie	teisendaks või me konverteeriksime
kutid	teisendatud	kutid	teisendaks või teisendaks
Sa sina	teisendatud	Sa sina	teisendaks või teisendaks
Nad, nemad	teisendatud	Nad, nemad	teisendaks või teisendaks

13. Ütle:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	Ta ütles	Mina	ütlema või ütlema
Teie	sa ütlesid	Teie	ütlema või ütlused
Ta ta	Ta ütles	Ta ta	ütlema või ütlema
Meie, meie	me ütlesime	Meie, meie	ütlema või ütleme
kutid	nad ütlesid	kutid	nad ütlevad või ütlema
Sa sina	sa ütlesid	Sa sina	ütlema või ütlema
Nad, nemad	nad ütlesid	Nad, nemad	nad ütlevad või ütlema

14. Surra:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	suri	Mina	surema või suri
Teie	sa surid	Teie	sa sureksid või sa sureksid
Ta ta	suri	Ta ta	surema või suri
Meie, meie	me surime	Meie, meie	me sureksime või me sureme
kutid	nad surid	kutid	sureks või surema
Sa sina	sa surid	Sa sina	Sa sureksid või sa sureksid
Nad, nemad	nad surid	Nad, nemad	sureks või surema

15. Naerda:

VÄGA PÕHJALIK NÕUSTAV PRETERIT	PARANDAMATU ALUSTAV PRETERIT
Mina	naeris	Mina	naerma või naerma
Teie	naersid sa	Teie	sa naerad või Rieses
Ta ta	naeris	Ta ta	naerma või naerma
Meie, meie	naersime	Meie, meie	me naeraksime või naerame
kutid	nad naersid	kutid	nad naeraksid või naerma
Sa sina	naersid sa	Sa sina	sa naeraksid või sa naeraksid
Nad, nemad	nad naersid	Nad, nemad	nad naeraksid või naerma

20 laused verbidega minevikus ebatäiuslikud:

Millal oli (mineviku ebatäiuslik näitlik) kõhuga haige, võttis (mineviku ebatäiuslik näitlik) mitu tabletti, et end paremini tunda.
Enne ei pidanud ta pausi valmis (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) suurema osa tööst.
Nad palusid detektiivil oli (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) väga ettevaatlik uuritud (mineviku ebatäiuslik näitlik) juhul.
Tema Saag (mineviku ebatäiuslik näitlik) nii palju, et programm, et see lõpuks kinnisideeks.
Kui sa sa teed trenni (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) sagedamini ei tekiks teil lihastes nii palju ebamugavusi.
Thomas mul oli (mineviku ebatäiuslik näitlik) idee leida aare, kuid mitte ma teadsin (mineviku ebatäiuslik näitlik) kui sõbrad järgiksid teda.
Nad ei tähistaks ikka enne uudiseid väljas (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) ametnik.
Mul oli selle üle väga hea meel kas sa tuleksid (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv), et näha mind oma maja taga nii pika aja jooksul ilma teineteist nägemata.
Nad möödusid (mineviku ebatäiuslik näitlik) päevad ja mitte meil oli (mineviku ebatäiuslik näitlik) uudised meie eest põgenenud kutsikast.
Aadlikud ja rüütlid palusid tal seda teha oli (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) kuningas, sest kõige julgem ja võimekam kõigist.
Jah oli (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) Valin elamiseks aja, tahaksin elada Victoria ajastul.
Jah, sina oleks (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) ei oleks nii palju kontrolli puudust.
Niipea kui ma tean valmis (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) alkohol tooks rohkem, nii et pidu ei lõppenud.
Ainult üks inimene aitas (mineviku ebatäiuslik näitlik) kogu korjandusürituse korraldamiseks.
Harjutasime (mineviku ebatäiuslik näitlik) meie read mitu tundi päevas, kuni jõudis kätte aeg teose avalikkusele esitlemiseks.
Politsei hoiatas teda mitte valetaks (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) või sattuda tõsisemasse hätta.
Jah parandama (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) Minu auto kahest löögist, mis tal on, oleks praktiliselt nagu uus.
Jah sinust saab (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) kuulekamad, kui su vanemad sind nii väga ei nuhtleks.
Mul on nii hea meel olema (minevikus ebatäiuslik subjunktiiv) mu sõber, sest sa oled suurepärane inimene.
Tolm on kogunenud (mineviku ebatäiuslik näitlik) kõigil vana häärberi objektidel.

Võite ka meeldida:

Lihtsad ajad
Ühendatud ajad
Postpreterite verbid
Kopreteriit
Tegusõnad olevikus
Verbid minevikus või minevikus
Verbid tulevikus
Verbid antepreteriidis
Antefuture
Antepostiit
Enne kohaletulekut

Siltide pilv

Hispaania Keele Tunnid

Hinnang

Vaated

Kommentaarid