15 lihtsate, kahe- ja kolmekordsete võlakirjade näiteid
Miscellanea / / July 04, 2021
Keemias, kui me räägime ühe-, kahe- ja kolmekordsed võlakirjad viidame kolmele tuntud vormile kovalentne sideehk siis ametiühingute vahel aatomid nende viimaste energiatasemete elektronkambrist. Samuti on olemas datatiivne kovalentne side, mille puhul jagatud elektronidesse panustab ainult üks sideme moodustavatest aatomitest.
Kovalentsed sidemed tekivad siis, kui kaks aatomit on piisavalt lähedal, et nende osaliselt kattuda aatomi orbitaalid (ruumi piirkond, kus tuuma ümber on tõenäoliselt elektroni), kompenseerides sellega tema laengutest tulenevaid samaaegseid atraktiivseid ja tõrjuvaid jõude elektronid (negatiivsed elektronid tõrjuvad üksteist, kuid aatomituumade positiivsed laengud meelitavad neid) ja omandades maksimaalse stabiilsuse, mis võimaldab neil moodustada a molekul.
Kui see juhtub, elektronipaarid mis tiirlevad iga aatomituuma välimiste kihtide vahel, liiguvad teise poole, muutes võimatuks määrata, millisele aatomituumale nad kuulusid.
Kovalentse sideme, ioonse sideme ja metallilise sideme erinevused
Kovalentsed sidemete tüübid
Sõltuvalt sideme moodustavate aatomite vahel jagatud elektronide paaride arvust on kovalentsed sidemed lihtsad (üks paar), topelt (kaks paari) või kolmekordsed (kolm paari). Kõiki on tavaliselt tähistatud üks, kaks või kolm rida iga aatomi sümbolite vahel:
Üksikute, kahe- või kolmiksidemete arv, mida aatom võib moodustada, sõltub otseselt selle valentsist, see tähendab elektronide arvust, mida ta saab jagada oma välimisest kestast.
Lisaks on molekuli liikuvus sõltuvalt sideme keerukuse astmest suurem või väiksem (vähem liikuvust, seda keerulisem on kuna aatomite vaheline kaugus on väiksem ja sideme purustamine on raskem, see tähendab, et selle saavutamiseks tuleb rakendada rohkem energiat katkestamine.
Lihtsad kovalentse sideme näited
- Vesiniku molekul (H2)
- Kloormolekul (Cl2)
- Vesinikfluoriidi (HF) molekul
- Vee molekul (H2VÕI)
- Vesinikkloriidhappe (HCl) molekul
Kovalentse kaksiksideme näited
- Hapniku molekul (O2)
- Süsinikdioksiidi molekul (CO2)
- Etüleeni molekul (C2H4)
- Propüleenmolekul (C3H6)
Kolmekordse kovalentse sideme näited
- Lämmastikumolekul (N2)
- Vesiniktsüaniidi (HCN) molekul
- Jodoatsetüleeni molekul (HC2I)
- Propiini molekul (C3H4)
- Atsetonitriili molekul (CH3CN)
Järgige koos: