Tööstusrevolutsiooni omadused

Tööstusrevolutsiooni nimetatakse ajalooliseks perioodiks, mil toimus mitu tehnoloogilist arengut, mis põhjustas töö asendamise. inimeste ja loomade jaoks masinate abil mitmesuguste ülesannete täitmiseks, mis omakorda põhjustavad majanduslikke, sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi. kultuuriline See liikumine tekkis 18. sajandi keskel, jõudes staadiumisse pärast seda, mida tavaliselt nimetatakse teise tööstusrevolutsioonina, mis omakorda algab aastatel 1850–1870 ja jõuab ajani praegune.

Tööstusrevolutsioonile eelnesid mitmed tehnoloogilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused, mis viisid selle tekkimiseni; Toimus omamoodi põllumajandusrevolutsioon, mille käigus arendati Euroopas uusi kultuure, nagu mais, kartul ja muud mujalt pärinevad taimed, koos põllukultuuride parendamisega. põllumajandustööriistad ja -tehnikad, jättes suure osa põllumajanduslikust elanikkonnast töötuks, rännates linnadesse, et otsida ülalpidamist muudes piirkondades, näiteks kaubanduses ja alustavates ettevõtetes tööstuses.

Seda nähtust eristati kõige paremini Inglismaal, kuna see on koht, kus see revolutsioon tekkis ja kus need toimusid Muudatused koos hiljutise koloniaalse laienemisega lõid tööstustoodetele erinevaid turge siin; lisaks mitmesuguste toorainete hankimisele Inglise kolooniatest.

Tehnoloogilised edusammud andsid masinatele vähehaaval edusamme, mida kõigepealt juhtis õhk ja vesi, nagu juhtus veskitega. tuul ja vesi, mida on kasutatud sajandeid, täiustades masinaid eri otstarbeks ja hiljem ka jõudu aur. Tänu James Watti viimistlusele juba olemasolevates aurumasinates loodi need uued ja paremad masinad, millega tootmise tootmine ja transport kasvasid uimaselt.

Tööstusrevolutsiooni tunnused on järgmised:

Valdavas enamikus tootmispiirkondades, olgu siis tööstuses, mäetööstuses, kalanduses või põllumajanduses, toimus järkjärguline tehniline areng. See tõstis enamiku toodete tootmist ja alandas seeläbi esemete hindu; Selle põhjustas kulude vähenemine, näiteks spetsialiseeritud personali tasustamine protsessides (asendatud vähem koolitatud ja vähemate arvudega); asendades nii käsitöölised, kes sama töö tegemise eest rohkem küsisid, kuigi see oli kvaliteetsem.

Linnastumine kiireneb maaelu kahjuks, kuna hakatakse looma suuri keskusi vabrikute, ladude ja kaupluste ülejääkide ladustamiseks ja hiljem müümiseks.

Rahvusvaheline kaubandus on laialt soositud ka teiste rahvaste jaoks, nagu juhtus nende kolooniatega.
Nendes kolooniates müüdi ülejäägid ja kapital kasvas, kuid seda ainult tehaste ja kaupluste omanike päralt.
See tõi kaasa ebavõrdsuse ja tootliku kapitali liigse kontsentreerumise, mis tõi kaasa kapitalismi arengu.
Suureneb erinevate energiaallikate tarbimine, näiteks:

• Puit
• Süsi
• Koks
• Kivisüsi,

Ja hiljem:

• Nafta
• Gaas
• Tuumaenergia (juba teisel tööstusrevolutsioonil).

Mis alustab konkurentsi nende energiaallikate leidmiseks mõeldud territooriumide pärast, rõhutades rohkem 19. sajandi lõpus ja alguses sajandist, sisenedes juba teise tööstusrevolutsiooni, kus tööstuste tehniline töötlemine (töötlemine) transpordi ja sellest tulenevalt ebaproportsionaalselt suurenenud nõudlus kütuste, eriti fossiilkütuste, nagu nafta, maagaas ja Süsi.

Kapitali kontsentreerumise tagajärjel hakkasid masstootmine tööstustes seda tegema finantsüksused tekivad suurte pealinnade haldamiseks, sel viisil asutatakse mitu ettevõtet pangandus.

Pangafirmade tõus, kapitali koondumine mõnesse kätte ja tööstussüsteem, milles eesmärk on toota kiiremini ja vähendada kulusid, sünnitab kapitalismi kui majandussüsteemi ja Sotsiaalne.

Selle ning tööstusliku ja kaubandusliku kodanluse majandusliku jõu tekkimise tagajärjel hakkab kodanlus saama poliitilist võimu, kahjuks endised aadlikud ja mõisnikud, edendades intellektuaalseid, sotsiaalseid ja poliitilisi liikumisi nagu Prantsuse revolutsioon, saades üha rohkem vabadusi sotsiaalsetes ja poliitiline.

Nii tööstuse kui ka agronoomia tootmise tehnilisel töötlemisel või töötlemisel olid demograafilise kasvu tagajärjed oluline, edendades suurte elanikkonnarühmade rännet põldudelt linna ja metropolidest linnadesse kolooniad, mida üha enam süstemaatiliselt ekspluateeriti nii loodusvarade kui ka inimressursside osas autohtoonne.