Näide verbiaegadest inglise keeles

Tegusõnad on sõnad, mida kasutatakse enamasti tegevuse väljendamiseks, teised on seotud subjekti sidumiseks kirjelduse või olekuga või toimingut teise toiminguga. Verbi põhivorm on infinitiiv, mis tähendab, et tegevust väljendatakse üksi, ilma teise täiendita. Infinitiiv kannab osakest:

Omada = omada

Rääkida = rääkida

Minna = minna

Kui kasutame lauses verbe, ei kasuta me infinitiivivormi, vaid pigem konjugeerime seda mis väljendab verbiaega, see tähendab tegevuse olukorda antud hetkel ilm. Inglise keeles nimetatakse verbi ajaks pingeline. Tegevusel on kolm põhihetke: minevik, olevik või tulevik:

EELMINE TULEVIK

Praegune on meie lähtepunkt, see hetk, hetk, mil me räägime. Minevik on see, mis on juba juhtunud, mis juhtus hetkega või miljon aastat tagasi, samas kui tulevik on see, mis juhtub järgmisel hetkel või paljude miljonite aastate pärast.

Nendest kolmest hetkest saame verbi aegade kaudu asukoha teatud ajahetkel üles leida ja näidata ka selle tegevuse mõningaid omadusi.

Erinevad verbiajad on inglise keeles jagatud: lihtsad ajad (lihtsad ajad), progressiivsed või pidevad ajad (progressiivne või pidev pingeline), täiuslikud ajad (täiuslikud ajad) ja täiuslikud pidevad ajad (täiuslik pidev ajavormid). Järgmisena näeme igaühe põhivorme. Iga aja kohta saate sisestada lingi igasse nimesse.

Lihtsad ajad (lihtsad ajad): Toimingust lihtsal ja põhilisel viisil rääkimiseks kasutatakse lihtsaid vorme.

Olevik lihtne (lihtne olevik). Lihtne olevik kõneleb tegevusest, mis toimub või viiakse läbi sel hetkel või harjumuspäraselt. Ainsuse kolmandas isikus lisatakse kolmas isik tähega –s:

Maarja sööb võileivad.

Nemad kõndima koju.

Lihtminevik. Lihtminevik räägib juba juhtunud tegevusest, mis tehti enne selle rääkimise hetke või seda, mis tehti harjumuspäraselt. Tavalistes verbides moodustatakse minevik liidetega -e lõppevate tegusõnade lõppu -ed või -d liitmisega. Ebakorrapärastes tegusõnades puudub üldine vorm, seega peavad kõik tegusõnad olema teada:

Maarja sõi võileivad.

Nemad kõndis koju.

Lihtne tulevik (lihtne tulevikuvorm). Lihtsa tulevikuvormiga väljendame, mis juhtub pärast kõnelemise hetke. See moodustatakse koos abivahenditega tahe või peab järgneb verbi lihtne vorm:

Maarja sööb võileivad - Mary sööb võileivad.

Nemad kõnnin koju - nemad kõnnib koju.

Progressiivne või pidev pinge. Sel viisil väljendatakse tegevust, mis toimub ajal, mil seda räägitakse.

Oleviku pidev (oleviku pidev vorm). See verbivorm viitab toimingule, mis parasjagu toimub. See moodustatakse verbi oleviku vormivormiga olema (olen, on, on) ja verbi gerundiga:

Maarja sööb võileivad.

Nemad kõnnivad koju.

Mineviku pidev ajavorm. Pidev minevik räägib meile tegevusest, mis toimus mingil ajal minevikus. See moodustatakse verbi mineviku kujul olema (oli, olid), millele järgnes verbi gerund:

Maarja sõi võileivad.

Nemad kõndisid koju.

Pidev tulevik (pidev tulevikuvorm). Tulevane pidev moodustatakse koos abitahtega, verbiga olema, ilma konjugatsioonita (be), millele järgneb verb gerundis. Seda kasutatakse tulevikus toimuva toimingu tähistamiseks:

Maarja hakkab sööma võileivad - Mary Peab sööma võileivad.

Nemad kõnnin koju - nemad kõndima koju.

Ideaalsed ajad (täiuslikud ajad). Täiuslikke aegu kasutatakse selleks, et viidata teatud aja jooksul lõpetatud toimingule.

Esita täiuslik (olev täiuslik aeg). See väljendab tegevust, mis sellel hetkel lõpeb. See moodustatakse koos tegusõnaga olevikus (on, on) ja tegusõna osalausega:

Maarja on söönud võileivad.

Nemad kõndinud koju.

Minevik täiuslikus vormis. Mineviku täiuslikkus väljendab tegevust, mis lõppes teatud minevikus. See on kirjutatud verbi minevikuvormiga olema (olnud) ja tegusõna osalauses:

Maarja olid söönud võileivad.

Nemad oli kõndinud koju.

Tuleviku täiuslik (tuleviku täiuslik aeg). Tuleviku täiuslik viitab toimingule, mis viiakse lõpule või viiakse lõpule tulevikus. See moodustatakse osakese tahtega, millele järgneb verbi olemasolu (omama) ja verbi osalause lihtne vorm:

Maarja on söönud võileivad.

Nemad on kõndinud koju.

Täiuslik pidev pinge. See verbivorm osutab toimingule, mida tehakse ja mis lõpetatakse teatud hetkel või et kuigi seda ei tehta kõnealusel hetkel, viiakse see tavaliselt ellu.

Täiuslik pidev olevik. Praegune täiuslik pidev aeg viitab tegevusele, mida tehakse praegu ja mis lõpeb teatud ajahetkel tulevikus. See moodustatakse verbi praeguse lihtsusega olema (olema, olema), millele järgneb verbi olema (olnud) osalause ja verbi gerund:

Maarja kas sa oled söönud võileivad.

Nemad käinud koju.

Täiuslik pidev minevik. See räägib minevikus läbi viidud tegevusest ja see lõpeb ka minevikus. See moodustatakse koos verbi olemasolu (olnud) minevikuvormi, verbi olema (olnud) osalause ja verbi gerundiga:

Maarja oli söönud võileivad.

Nemad oli käinud koju.

Tulevikus täiuslik pidev. Samamoodi räägib see vorm tegevusest, mis areneb ja lõpeb mingil hetkel tulevikus. See moodustatakse koos abitahtega, verbi lihtvormiga olema (olema), olemisverbi osalausega (olema) ja verbi gerundiga:

Maarja on söönud võileivad.

Nemad on kõndinud koju.

Näide lausetest erinevates verbiaegades:

Koer haugub nii valjult.

Koer haukus nii valjusti.

Koer haugub nii valjult.

Koer haugub nii valjult.

Koer haukus nii valjusti.

Koer haugub nii valjult.

Koer on nii valjult haukunud.

Koer oli nii valjult haukunud.

Koer on nii valjult haukunud.

Koer on nii valju haukunud.

Koer oli nii valju haukunud.

Koer on nii valjult haukunud.