Süntaktilise analüüsi näide

Süntaktiline analüüs on erinevate sõnadega loodud seoste ja funktsioonide analüüs lauses. Sõnad on rühmitatud üksusteks, mida nimetatakse fraasid või süntaktilised rühmad. See fraas koosneb tuumast (kõige olulisem sõna, mis annab sellele põhifunktsiooni) ja muudest sõnadest, mis on tuuma ümber rühmitatud täiendavate või muutvate vormidena.

Need rühmitused või fraasid täidavad mõnda süntaktiline funktsioon lause piires. Sel viisil a süntaktiline analüüs täpsustatakse järgmist:

1. Analüüs selle kohta, millist funktsiooni iga sõna täidab lauses olevate teiste sõnade suhtes ja millist funktsiooni ta täidab fraasis, kuhu see kuulub.
2. Milliste fraaside moodustamine lauses toimub.
3. Analüüs selle kohta, millist süntaktilist funktsiooni iga fraas täidab.

Süntaktiliste funktsioonide tüübid

Lausete või lausete fraasid võivad täita mis tahes järgmistest süntaktilistest funktsioonidest:

• Teema
• Predikaat
• Atribuut
• Otsene täiendus
• Kaudne kompliment
• Asjakohane täiendus (aeg, koht, viis, eesmärk, ettevõte, põhjus, instrument, kogus, kinnitus, eitus või mööndus).
instagram story viewer
• Agendi pistikprogramm
• Ennustav täiend
• Ravirežiim
• Nime täiend
• Omadussõna täiend
• Määrsõna täiend

Fraaside tüübid lausetes

Sõnad võib rühmitada järgmistesse fraasidesse:

1. Nimisõnafraas. Seda tüüpi fraasid on sellised, mille tuumaks on näiteks nimisõna naabri maja (maja on tuum), tema romaan (romaan on tuum), karikakrad (karikakrad on tuum).
2. Eessõna fraas. Seda tüüpi fraas on tuumana eessõna; eessõna on näiteks fraasi peal sinisilmne on tuum), kätega (koos on tuum), kõigi tema sõprade seas (Tule sisse on tuum).
3. Suuline fraas. Seda tüüpi fraasid on sellised, mille tuumaks on näiteks verb vaata seda (vaata on tuum), Mul on teile midagi olulist öelda (mul on on tuum), Kas olete õppinud matemaatikat? (olete õppinud on tuum).
4. Kõrvallause. Seda tüüpi fraasid on näiteks tuumaks määrsõna kaugel (kaugel on tuum), sinu lähedal (lähedal on tuum).
5. Omadussõna fraas. Selle fraasi tuumaks on näiteks omadussõna punane häbist (punane on tuum), väga oluline (oluline on tuum), rõõm sind näha (õnnelik on tuum).

17 Parsimise näited

1. "Tuba on väga puhas": (artikli) tuba (nimisõna) on (verb) väga (määrsõna) puhas (omadussõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (määrav) ruum (nimisõna fraas tuum) on (verb fraas tuum) väga (omadussõna täiend) puhas (omadussõna fraas tuum).
• Fraasianalüüs: tuba (nimisõnafraas) on väga puhas (verbifraas); väga puhas (omadussõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: ruum (subjekt) on väga puhas (nimisõna predikaat); on (predikaadituum) väga puhas (atribuut).

2. "Need kõrvarõngad maksavad kakssada peesot": Need (näitlik artikkel) tekitavad (nimisõna) maksumuse (verb) kakssada (arvsõnaga) peesot (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Need (määravad) kõrvarõngad (nimisõnafraasi tuum) maksavad (verbifraasi tuum) kakssada (määravat) peesot (nimisõnafraasi tuum).
• Fraasianalüüs: need kõrvarõngad (nimisõna fraas) maksavad kakssada peesot (verbifraas); kakssada peesot (nominaalne fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: need kõrvarõngad (subjekt) maksavad kakssada peesot (sõnaline predikaat); need maksavad (predikaadi tuum) kakssada peesot (kaudne täiend).

3. "Ettevõte kolib linna põhja poole": (artikli) äri (nimisõna) liigub (asesõna) (tegusõna) (asesõna + adj.) põhja (nimisõna) (eessõna) (artikli) linnast (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (määrav) äri (fraasi tuum) (verbi täiendus) liigub (verbi fraasi tuum) eessõnafraas) (määrsõnafraasi tuum) (määrava) linna keskus (nimisõnafraasi tuum) (tuum).
• Fraasianalüüs: äri (nimisõna) kolib linnast põhja poole (verbifraas); linnast põhja pool (eessõna fraas); linna (eessõna fraas); linn (nimisõnafraas).
• Süntaktilised funktsioonid: äri (subjekt) liigub linnast põhja poole (sõnaline predikaat); tõlgib (predikaadi südamik); linnast põhja pool (koha kaudne täiendus); linna nimenimi.

4. "Mirna kannab hõbedast ketti": Mirna (pärisnimi) kannab (tegusõna) (määramata artikkel) hõbe (nimisõna) ahelat (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Mirna (süntaktiline tuum) kannab (verbaalset süntaktilist tuuma) (prepositsioonilise süntaktilise tuuma) hõbedast (determinantne) ahel (süntaktiline tuum).
• Fraasianalüüs: Mirna (nimisõnafraas) kannab hõbedast ketti (verbifraas); hõbedane kett (nimisõna fraas); hõbe (eessõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Mirna (subjekt) kannab hõbedast ketti (verbaalne predikaat); kannab (predikaatsüdamikku) hõbeketti (otsene objekt); hõbe (nimelisand).

5. "Film jutustab võimatu armuloo": (Kindel artikkel) jutustab (verb) (määramata artikkel) loo (nimisõna) (eessõna) armastusest (nimisõna) võimatust (omadussõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (Määrav) film (süntaktiline tuum) jutustab (verb) võimatu (kvalifitseeriv) (määrava) filmi (süntaktiline tuum) (prepositsiooniline süntaktiline tuum) armastusest (süntaktiline tuum).
• Fraasianalüüs: Film (nimisõnafraas) jutustab armastusloo (verbifraas); armastuslugu (nimisõnafraas); võimatust armastusest (eessõna fraas); võimatu armastus (nimisõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Film (subjekt) jutustab võimatu armastusloo (verbaalne predikaat); jutustab (predikaadi tuum) võimatu armastusloo (otsene objekt); võimatust armastusest (nimelisand); võimatu (nime täiend).

6. "Nad saatsid mulle teatise posti teel": (Eessõna) mulle (asesõna) mulle (asesõna) saatsid nad (tegusõna) (määramata artikli) teate (nimisõna) (asesõna) postiga (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (Prepositsioonituum) mulle (süntaktiline tuum) mulle (süntaktiline tuum) nad saatsid (verbaalne süntaktiline tuum) a (determinantne) teade (süntaktiline tuum) posti teel (prepositsiooniline süntaktiline tuum) posti (tuum) abil süntaktiline).
• Fraasianalüüs: Teade saadeti mulle (eessõnafraas) (nimisõnafraas) e-posti teel (verbifraas); teade (nimisõna); e-posti teel (eessõna fraas); e-post (nimisõnafraas).
• Süntaktilised funktsioonid: A mina (kaudne objekt) mina (verbaalne objekt); saatis (predikaadituum) teatise (otsene objekt); e-posti teel (suuline täiendus); elektrooniline (nimede täiendus). Selle lause teema on vaikimisi (nad).

7. "Nad võitsid sel aastal vehklemisvõistluse": Nad (isiklik asesõna) võitsid (verb) vehklemise (nimisõna) (kindla artikli) võistluse (nimisõna) sellel (määraval) aastal (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Nemad (nominaalne süntaktiline tuum) võitsid (verbaalne süntaktiline tuum) (määrava) võistluse (süntaktiline tuum) (prepositsioonilise süntaktilise tuuma) piirdeaia (süntaktiline tuum) nominaalne) sel (määraval) aastal (süntaktiline tuum) nominaalne).
• Fraasianalüüs: Nemad (nimisõna) võitsid sel aastal vehklemisvõistluse (verbifraas); vehklemisvõistlus (nimisõna); vehklemine (eessõna fraas); sel aastal (nimisõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Nemad (subjekt) võitsid sel aastal vehklemisvõistluse (suuline predikaat); nad võitsid (predikaadi tuuma) vehklemisvõistluse (otsene objekt); vehklemine (nimetäide); sel aastal (aja kaudne täiendus).

8. "Ära mängi minu tunnetega": Ärge (määrsõna) mängige (tegusõna) minu (omastava omadussõna) tunnetega (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Ära mängi (eituse verbaalset modifikaatorit) (verbaalne süntaktiline tuum) minu (määravate) tunnetega (nominaalne süntaktiline tuum) (eessõna süntaktiline tuum).
• Fraasianalüüs: Minu tunnetega ei mängita (määrsõna fraas) (verbifraas); minu tunnetega (eessõna fraas); minu tunded (nimisõna).
• Süntaktilised funktsioonid: Ära mängi minu tunnetega (verbaalne predikaat); mängid (predikaadi tuum); minu tunnetega (toidulisand). Lause subjekt on vaikimisi (sinu).

9. "Tuletõrjujad kustutasid tulekahju kiiresti." (Kindla artikli) tulekahju (nimisõna) kustutasid (verb) (tegusõna osalauses) (kindla artikli) tuletõrjujad (nimisõna) kiiresti (määrsõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (Määrava) tule (nominaalse süntaktilise südamiku) kustutas (verbaalne süntaktiline südamik) (südamik) prepositsiooniline süntaktiline) (määrav) tuletõrjujad (süntaktiline tuum) kohe (modifikaator suuline).
• Fraasianalüüs: Tulekahju (nimisõnafraas) kustutasid tuletõrjujad kohe (verbilause); tuletõrjujate poolt (eessõna); kohe (kõrvallause).
• Süntaktilised funktsioonid: Tulekahju kustutasid tulekahju (patsiendi subjekt) kohe (predikaat); tuletõrjujate poolt (agendikomplekt); kohe (snap-režiim).

10. "Meie lapsed saabuvad hiljem": Meie (omastav omadussõna) lapsed (nimisõna) saabuvad (tegusõna) hiljem (koguse määrsõna) hilja (viisi omadussõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Meie (määravad) lapsed (nominaalne süntaktiline tuum) saabuvad (verbaalne süntaktiline tuum) hiljem (koguse muutja) hilja (adverbiaalne süntaktiline tuum).
• Fraasianalüüs: Meie lapsed (nimisõna) saabuvad hiljem (verbifraas); hiljem (kõrvallause).
• Süntaktilised funktsioonid: Meie lapsed (subjekt) saabuvad hiljem (verbaalne predikaat); saabub (predikaattuum) hiljem (aja täiend).

11. "Mängu võitis algaja." (Kindla artikli) mängu (nimisõna) võitis (verb) (verb osalauses) (eessõna) (kindel artikkel) algaja (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (Määrava) mängu (nimisõna süntaktiline tuum) võitis (verbaalne süntaktiline tuum) (prepositsiooniline süntaktiline tuum) (määrava) algaja (süntaktiline tuum).
• Fraasianalüüs: Mängu (nimisõna fraas) võitis algaja (verbifraas); algaja poolt (eessõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Mängu (patsiendi subjekt) võitis algaja (predikaat); algaja poolt (lisagent).

12. "Ma tundsin end hommikul väga halvasti": Ma (rõhutamata asesõna) tundsin (verb) homme (eessõna) (eessõna) (nimisõna) väga (kvantitatiivsõna) halba (moodsõna määrsõna).

• Analüüs sõnade kaupa: I (refleksiivne verbilisand) tundsin (verbi süntaktiline tuum) väga (kvantiteedimuutja) halb (tuum) adverbiaalne süntaktiline) (prepositsiooniline süntaktiline tuum) (determinant) homme (süntaktiline tuum) nominaalne).
• Fraasianalüüs: Tundsin end hommikul väga halvasti (verbifraas); väga halb (kõrvallause); hommikul (eessõna fraas); hommik (nimisõna).
• Süntaktilised funktsioonid: Tundsin end hommikul väga halvasti (jutlustas); väga halb (snap-režiim) hommikul (snap-aeg).

13. "Nad ostsid võidu tähistamiseks pudeli veini": Nad ostsid (tegusõna) jaoks (määramata artikkel) pudeli (nimisõna) (eessõna) veini (nimisõna) (eessõna), et tähistada (verbi) (artikli) võitu (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Nad ostsid (predikaatsüdamik) (muunduri) pudeli (süntaktiline südamik) (prepositsiooniline süntaktiline südamik) veini (südamik) nimisõna süntaktiline) (prepositsiooniline süntaktiline südamik) (määrava) võidu (süntaktiline tuum) tähistamiseks (verbi täiendus) nominaalne).
• Fraasianalüüs: Nad ostsid tähistamiseks pudeli veini (verbilause); veinipudel (nimisõna); vein (eessõna fraas); võidu tähistamiseks (eessõna fraas); võit (nimisõna).
• Süntaktilised funktsioonid: Nad ostsid võidu tähistamiseks pudeli veini (jutlustasid); veinipudel (otsene täiendus); vein (nime täiend); tähistama (kaudne täiendus).

14. "Sel põhjusel otsustasime jätkata": Selle (demonstratiivse omadussõna) põhjuse (nimisõna) (eessõna) abil otsustame (verb) jätkata (verb ininitiivis).

• Analüüs sõnade kaupa: (Prepositsiooniline süntaktiline tuum) selle (määrava) põhjuse (nominaalse süntaktilise südamiku) abil otsustame (predikaattuum) jätkata (verbilisand).
• Fraasianalüüs: Sel põhjusel (eessõna fraas); see põhjus (nimisõnafraas); Otsustasime jätkata (verbifraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Sel põhjusel otsustasime jätkata (predikaat); sel põhjusel (põhjuse täiend); jätka (otsene objekt).

15. "Nad elavad siit kaugel": Nad (asesõna) elavad (tegusõna) kaugel (määrsõna) siit (eessõna) siit (määrsõna).

• Analüüs sõnade kaupa: Nad (nominaalne süntaktiline tuum) elavad (verbaalne süntaktiline tuum) kaugel (adverbiaalne süntaktiline tuum) siit (nexus) siit (adverbiaalne täiend).
• Fraasianalüüs: Nad (nimisõna fraas); nad elavad siit kaugel (verbifraas); kaugel siit (kõrvallause); siit (eessõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Nad (subjekt) elavad siit kaugel (predikaat); kaugel siit (verbaalne täiend); siit (määrsõna täiend).

16. "Teil on veel palju õppida": Te (rõhutamata asesõna) puudub (verb) õppimiseks (eessõna) palju (kvantitatiivsõna) (infinitiivverb).

• Analüüs sõnade kaupa: Te (verbilisand) igatseb (verbaalne süntaktiline tuum) palju (adverbiaalne süntaktiline tuum) seda, et (prepositsiooniline süntaktiline tuum) õpib (täiend).
• Fraasianalüüs: Teil on palju õppida (verbifraas); palju õppida (kõrvallause); õppima (eessõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Sul on veel palju õppida (predikaat); te (verbaalne täiend); palju õppida (otsene objekt); õppimiseks (määrsõna täiend).

17. "Lapsed hüppavad pargis köiest": (Kindel artikkel) lapsed (nimisõna) hüppavad (tegusõna) (artikkel) köit (nimisõna) (eessõna) parki (nimisõna).

• Analüüs sõnade kaupa: (Määravad) lapsed (nominaalne süntaktiline tuum) hüppavad (verbaalne süntaktiline tuum) (determinant) köit (nimisõna süntaktiline tuum) (prepositsiooniline süntaktiline tuum) (determinantne) pargis (süntaktiline tuum) nominaalne).
• Fraasianalüüs: Lapsed (nimisõna fraas); pargis hüppenöör (verbilause); köis (nimisõnafraas); pargis (eessõna fraas); park (nimisõna fraas).
• Süntaktilised funktsioonid: Laste (aine) hüppenöör pargis (predikaat); köis (otsene täiend) pargis (koha täiend).