Spontaanse põlvkonna määratlus

Antiikaja filosoofid, eriti Aristoteles, mõtisklesid loodust juhtivate mehhanismide üle. Aristotelese jaoks moodustavad taimed ja loomad organiseeritud kogumi, milles iga tükk on suunatud kindlale eesmärgile. Seda loodusvaadet tuntakse teleologismina ja see põhineb üldpõhimõttel: kõigil elusolenditel on telod, see tähendab lõpp.

Teiselt poolt, Aristoteles uskus spontaanse põlvkonna ideesse. See tähendab, et elu saab vabalt luua elutute tegevusest. Seega võib Päikese kuumus käivitada looduslikud protsessid, mis lõppesid teatud taime- või loomaliigi moodustumisega.

Spontaanse genereerimise teooria polnud visioon minevikust, vaid püsis pikka aega.

Teooria, mis hakkas nõrgenema alates XVII sajandist

Leiutamisega mikroskoop looduse uurimine omandas uue mõõde. XVII sajandil näitas Itaalia loodusteadlane Francesco Redi, et ussid ei tekkinud spontaanselt mädanenud liha, vaid kärbsed maandusid liha peal ja munesid munad, mis lõpuks muutusid tikudeks. Sellest edasiminekust ei piisanud aga spontaanse põlvkonna idee kadumiseks. XVII ja XVIII sajandi teadlased uskusid, et elavad nähtused koosnevad elutähtsatest aatomitest ja et kui

elusolend need aatomid rühmitati uuesti, moodustades teise elusolendi.

19. sajandil seadis prantsuse teadlane Louis Pasteur taas spontaanse genereerimise teooria kahtluse alla. Oma katsetes pani ta orgaaniline materjal kolmel erineval viisil: ühes suleti asi hermeetiliselt klaasi, teises aine oli veidi avatud klaasis ja kolmandikus oli asi täielikult klaasis avatud.

Ta täheldas, et esimeses ja teises rühmas ei olnud ühtegi tüüpi saastumine ja kolmandas rühmas olid ainult uued elusolendid. Nende järeldustega algas spontaanse genereerimise teooria teadusringkondades kadumise periood.

Uus teooria

Valdkonnas professionaalne vananenud teaduslikud mudelid asendatakse täpsemate ja faktidele tõepärasemate mudelitega. Esialgne alternatiiv spontaansele põlvkonnale oli uus paradigma, biogenees. See teooria põhineb põhiprintsiibil: igasugune eluvorm luuakse ainult juba olemasolevast elust.

Ühe ja teise teooria vahel võitis lõpuks biogeneesi ettepanek. Selle abil oli võimalik selgitada muid loodusnähtusi, näiteks geneetilisi mutatsioone, süsinikuringet või ainevahetus.

Foto: Fotolia - Markobe

Teemad spontaanses põlvkonnas