Subtiitrite ja tavapäraste subtiitrite määratlus

Indira Ahmed Fernandez | jaan. 2022
Hispaania kirjade bakalaureusekraad

Ajalugu

Valikuline subtiitrite süsteem tekkis USA-s 1970. aastatel, eesmärgiga edastada televisiooni kaudu lisateavet. Kurtide kogukonna reaktsioon sellele nähtusele oli väga entusiastlik ja selle kasutamine levis järk-järgult kogu visuaalsesse meediasse. Kuigi selle kasutamine ei ole massiline ega absoluutne, on selle tähtsus viinud selle esinemiseni peaaegu kõigis meediumites, sealhulgas mobiilirakendustes. Mitmes riigis on kohustuslik lisada dekooder, mis võimaldab selle edastamist disain teleritest.

Erinevalt tavapärastest subtiitritest on suletud subtiitrite eesmärk minna kaugemale keelelisest, kuna need väljendavad helielemente ja sündmusi, mis toimuvad väljaspool dialoogi. Need elemendid võivad sageli tähelepanuta jääda taju inimestest, kellel on nõrk koht kuulmis, kuna need on heliheitmed, mis mõnikord tekivad väljaspool visuaalset võtet.

Näiteks: kaamera keskendub kahele vestlusele, kuid taustamüra näitab, et keegi lõhkus lähedalasuvas ruumis akna. Seda sündmust ekraanile ei jäädvustata ja sellest annab märku lisaks loo peategelaste kehareaktsioonile ka purunev klaas. stseen.

Toimimine

Valikulised subtiitrid kurtidele või vaegkuuljatele saadetakse rea 21 kaudu raamid NTSC-süsteemides, analoogtelevisioonis. Digitelevisioonis on see tavalisem Vorming SMPTE-334-1 universaalne versioon, mis on võimeline vastu võtma DTVCC (digitaaltelevisiooni subtiitrid) ja muud elektroonilised andmesüsteemid VANC-is (vertikaalsete abipakettide abil) SDI signaalide ja HD-SDI.

Selle süsteemi edastamise üks huvitavamaid aspekte on see, et dialoogi tekkimisel asub parlament ekraan kõne all oleva inimese all, nii on vähem segadust, kes ja millega on seotud hetk. Vaatamata universaalse vormi olemasolule on igal piirkonnal oma koodid, millega kogukond end identifitseerib.

Seda saab teha kahel viisil. Neid saab kasutada nii otseülekannete kui ka salvestatud ülekannete jaoks. Teisel juhul on see lihtsam, kuna kogu teave on transkribeeritud, mis on valmis ja salvestatud hetkeks, mil soovite sisu näha. Tavapärased subtiitrid töötavad ka sel viisil.

Otseülekannetes on asi veidi keeruline, kuna kasutatakse mõnda hääletuvastussüsteemi, millel tekst toodetud ja edastatud. Nende programmide nõrk koht on masinõpe, kuna iga jaoks on oluline luua häälemudelid tõlk, kes peab masina intonatsiooni paremaks mõistmiseks tekste valjusti kordama või kõne omadused. See tähendab, et reaalajas edastamise samaaegsel dikteerimisel tekib vähem vigu ja teavet saab optimaalselt vastu võtta.

muud funktsioonid

Kuigi Closed Captioni põhiülesanne on tuua suurem osa audiovisuaalsest teabest kurtide või vaegkuuljateni, on programmis esile tõstetud ka muid eeliseid. rakendus sellest süsteemist.

Seda meetodit kasutatakse ka väga mürarikastes keskkondades (näiteks lennujaamades) või kohtades, kus tuleb hoida vaikust (nt teatud haiglatiivad). See tagab edastamiseks mõeldud teabe täieliku vastuvõtmise.

Samuti kasutatakse seda edukalt õppimine võõrkeeltest (või antud juhul video keelest), kuna teil on tekst ja hääldus ühes paketis. Selles mõttes on samuti oluline meeles pidada, et see aitab mõista teatud idioome või millest te räägite konkreetsetes kohtades, kuna see on üldiselt leksikograafiliselt kohandatud vastavalt selle riigi või piirkonna režiimile, kus see asub tööle võtta.

Bibliograafia

Audiovisuaalse kunsti komisjon: pealkirjade ja helikirjelduse kohta.

Jõuluvana, R.: Mida peaksite tiitrite kohta teadma.