100 näidet kultustest

The kultusid on sõnad, mis pärinevad klassikalistest keeltest, ladina ja kreeka keelest, ja mis erinevalt teistest terminitest läksid edasi hispaania keel tähendusega, mis on võrdne originaaliga või sellega sarnane ning ilma kirjutise ja keele osas drastilisi muutusi tegemata. hääldus. Näiteks: noor, komöödia, leksikon.

Üldjuhul lisati kultusid hispaania keelde seetõttu, et kirjanikud soovisid poeetilist keelt mõne klassikalise termini abil muuta või kuna erinevate erialade spetsialistid kasutasid iidseid tekste, et võtta sõnu või luua uusi, mis tähistasid mõisteid või objekte, millel ei olnud keeles nime Romantika.

Kuid kultusmide kasutuselevõtt hispaania keeles varieerub sõltuvalt päritolukeelest:

Paljud grammatikud leiavad, et neid termineid tuleks eristada latinismid ja hellenismid, sest viimased on võõrsõnad ja kuna neil ei ole sama kohanemisprotsessi kui kultustel.

Teised selleteemalised spetsialistid aga leiavad, et piir on mõnevõrra hägune, kuna Kultismid said alguse latinismidena või hellenismidena, millest hiljem said keele terminid hispaania keel.

Kultuurid ja pärandsõnad

Kultismid erinevad isamaalistest sõnadest, kuna need tulid sisse kirjanduslikust, juriidilisest, teaduslikust ja kirikuteadlased ammu pärast hispaania keele kujunemist, sest nad tegid läbi vaid mõned muutused, millega kohaneda a õigekirjareeglid ja foneetilised ning kuna üldiselt säilitasid nad oma tähenduse.

Selle asemel arenesid pärandsõnad kõneldud vulgaarsest ladina keelest hispaania keelde ilma ajutiste katkestusteta ja muutusid nii tähenduse, kirjutamise ja häälduse poolest, et need erinesid sõnadest väga palju Latiinod.

Kuigi enamik igapäevaselt kasutatavatest sõnadest on pärandsõnad, on neid suur hulk kultusid, mida kasutatakse igapäevaselt, kuna need sisenesid hispaania keelde ja läksid üldkeelde üle mitu sajandit või aastat.

kultuse näiteid

Näiteid kultustest ladina keelest

Kui terminid viidi hispaania keelde sama tähendusega, mis neil on ladina keeles, näidatakse ainult sõna, millest need pärinevad. Kui tähendus on erinev, siis täpsustatakse, millele see sõna klassikalises keeles viitab.

1. Abject. tuleb ladinakeelsest sõnast abiectus.
2. Vastasseis. tuleb ladinakeelsest sõnast ebasoodne.
3. Album. tuleb ladinakeelsest sõnast album, mis tähendab krohviga valgeks lubjatud tahvlit.
4. Tulnukas. tuleb ladinakeelsest sõnast tulnukas, mis tähendab välismaalast (alguses hispaania keeles kasutati seda sellise tähendusega).
5. Uhke. tuleb ladinakeelsest sõnast ülev, mis tähendab kõrgendatud.
6. Artikkel. tuleb ladinakeelsest sõnast artiklid, mis tähendab osa.
7. Klassiruum. tuleb ladinakeelsest sõnast klassiruumi, mis viitas teatud kohtadele, kus tseremooniaid peeti.
8. Asutus. tuleb ladinakeelsest sõnast auctoritas.
9. Kasu. tuleb ladinakeelsest sõnast beneficium.
10. Heatahtlik. tuleb ladinakeelsest sõnast benevŏlus.
11. Kaktus. tuleb ladinakeelsest sõnast Kaktus, mis tähendab ohakas.
12. Soe. tuleb ladinakeelsest sõnast calĭdus.
13. Peatükk. tuleb ladinakeelsest sõnast kapitali.
14. Põhjus. tuleb ladinakeelsest sõnast põhjus.
15. Võistlus. tuleb ladinakeelsest sõnast võistlus.
16. Muidugi. Kui see võeti kasutusele hispaania keelde, kasutati seda luules tähendusega hiilgav ja pärineb ladinakeelsest terminist clarus.
17. Koht. tuleb ladinakeelsest sõnast kollokeerima.
18. teadvus. tuleb ladinakeelsest sõnast teadlik.
19. Kaaluma. Kui see võeti hispaania keelde, kasutati seda luules verbi vaatama sünonüümina ja see pärineb ladinakeelsest terminist ma kaalun.
20. Usklik. tuleb ladinakeelsest sõnast usklikkus.
21. kümnes. tuleb ladinakeelsest sõnast detsimus.
22. Distsipliin. tuleb ladinakeelsest sõnast distsipliini, mis tähendab teadmisi või juhiseid.
23. Hoone. tuleb ladinakeelsest sõnast aedificium.
24. Uuring. Kui see võeti kasutusele hispaania keelde, kasutati seda luules huvi tähendusega ja see pärineb ladinakeelsest terminist Uuring.
25. Eksam. tuleb ladinakeelsest sõnast eksam, mille tähendus on uurimise või kaalumise toiming.
26. Tehas. tuleb ladinakeelsest sõnast tehas, mille tähendus on kaubandus või töökoda.
27. Fable. tuleb ladinakeelsest sõnast muinasjutt.
28. Kasuks. tuleb ladinakeelsest sõnast kasuks.
29. Fortuuna. tuleb ladinakeelsest sõnast Fortuuna.
30. Inimesed. tuleb ladinakeelsest sõnast geenid, mis tähendab linna.
31. Idu. tuleb ladinakeelsest sõnast idu.
32. Vaenulik. tuleb ladinakeelsest sõnast hostilis.
33. Momentum. tuleb ladinakeelsest sõnast hoogu.
34. Noor. tuleb ladinakeelsest sõnast iuvĕnis.
35. juulil. tuleb ladinakeelsest sõnast Julius, Julius Caesari nimi ja võeti hispaania keelde kasutusele sama tähendusega.
36. Juriidiline. tuleb ladinakeelsest sõnast legalis.
37. Suurepärane. tuleb ladinakeelsest sõnast suurepärane.
38. Meri. tuleb ladinakeelsest sõnast meri.
39. Koletis. tuleb ladinakeelsest sõnast koletis, mis viitab üleloomulikule olendile.
40. Surfata. tuleb ladinakeelsest sõnast navigeerida.
41. Isapoolne. tuleb ladinakeelsest sõnast paternalis.
42. Korter. tuleb ladinakeelsest sõnast lennuk.
43. Privileeg. tuleb ladinakeelsest sõnast privileeg.
44. Kiire. tuleb ladinakeelsest sõnast rapĭdus.
45. Varem. tuleb ladinakeelsest sõnast hävitama.
46. Haud. tuleb ladinakeelsest sõnast haud.
47. Tunnistus. tuleb ladinakeelsest sõnast tunnistus.
48. Pealkiri. tuleb ladinakeelsest sõnast titlelus.
49. Vigiilia. tuleb ladinakeelsest sõnast valvamine.
50. Viirus. tuleb ladinakeelsest sõnast viirus, mis klassikalises keeles tähendas mürki.

Kultismide näited kreeka keelest

Kui terminid viidi hispaania keelde sama tähendusega, mis neil on vanakreeka keeles, näidatakse ainult sõna, millest need pärinevad. Kui tähendus on erinev, siis täpsustatakse, millele see sõna klassikalises keeles viitab. Lisaks märgitakse vajadusel ära, kas terminid on enne hispaania keelde sissetoomist läbinud ladina või mõne muu keele või on tegemist kreeka keele elementidega moodustatud uute sõnadega.

1. Mangold. See pärineb araabia keele terminist, mis tuleneb kreekakeelsest terminist σικελή (sikelḗ).
2. Agoonia. pärineb kreeka sõnast ἀγωνία (agoonia), mis tähendab võitlust.
3. Tähestik. tuleb ladinakeelsest sõnast tähestik, mis tuleb kreeka sõnast ἀλφάβητος (tähestikud).
4. Tärklis. pärineb kreeka sõnast ἄμυλον (amüloon), mis viitab teatud tüüpi leivale.
5. Aaloe. tuleb ladinakeelsest sõnast aaloe, mis tuleb kreeka sõnast ἀλόη (aaloe).
6. Analüüs. pärineb kreeka sõnast ἀνάλυσις (analüüs).
7. Aneemia. pärineb kreeka sõnast ἀναιμία (anaimía), mille tähendus on vere puudumine.
8. Antropoloogia. pärineb kreeka sõnast ἀνθρωπολόγος (antropoloogid), mis viitab inimesest rääkimisele.
9. arahnofoobia. See on termin, mis koosneb kahest kreeka elemendist: ἀράχνη (árachnē), mis tähendab ämblikku ja -φοβία (-foobia), mis tähendab hirmu või vihkamist.
10. Lõhn. tuleb ladinakeelsest sõnast lõhn, mis tuleb kreeka sõnast ἄρωμα (lõhn), mille tähendus on hea lõhn.
11. Arter. tuleb ladinakeelsest sõnast arter, mis tuleb kreeka sõnast ἀρτηρία (arter).
12. artroos. pärineb kreeka sõnast ἄρθρωσις (artroos), mis tähendab artikulatsiooni.
13. Atom. tuleb ladinakeelsest sõnast atŏmus, mis tuleb kreeka sõnast ἄτομον (aatom), mille tähendus on midagi, mida ei saa jagada.
14. Autonoomia. pärineb kreeka sõnast αὐτονομία (autonoomia).
15. Bibliograafia. See on termin, mis koosneb kahest kreeka keelest pärit elemendist: βιβλιο- (biblio-), mis tähendab raamatut ja -γραφία (õigekiri), mis tähendab kirjutamist.
16. Nali. pärineb kreeka sõnast βρῶμα (nali), mis viitab rasketele elementidele.
17. Kaos. tuleb ladinakeelsest sõnast hüvasti, mis tuleb kreeka sõnast χάος (kaos), mille tähendus on korrastamata kuristik.
18. Südame. pärineb kreeka sõnast καρδιακός (kardiakós).
19. Komöödia. tuleb ladinakeelsest sõnast kaup, mis tuleb kreeka sõnast κωμῳδία (kōmōidia).
20. Kuubik. tuleb ladinakeelsest sõnast kuubikud, mis tuleb kreeka sõnast κύβος (kybos), mille tähendus on antud mängimisele.
21. Dialekt. tuleb ladinakeelsest sõnast dialektus, mis tuleb kreeka sõnast διάλεκτος (murded).
22. Läbimõõt. tuleb ladinakeelsest sõnast läbimõõt, mis tuleb kreeka sõnast διάμετρος (läbimõõdud).
23. Didaktiline. pärineb kreeka sõnast διδακτικός (didaktikós).
24. Ellips. pärineb kreeka sõnast ἔλλειψις (elleipsis).
25. Enigma. tuleb ladinakeelsest sõnast pusle, mis tuleb kreeka sõnast αἴνιγμα (ainigma), mille tähendust on raske mõista.
26. Gangreen. tuleb ladinakeelsest sõnast gangreen, mis tuleb kreeka sõnast γάγγραινα (gangrain), mille tähendus on mädanemine.
27. Silmakirjatseja. tuleb ladinakeelsest sõnast silmakirjatseja, mis tuleb kreeka sõnast ὑποκριτής (hüpokritḗs), mille tähendus on näitleja.
28. Homöopaatia. See on termin, mis koosneb kahest kreeka keelest pärit elemendist: ὁμοιο- (homoio-), mis tähendab sarnast ja -πάθεια (-pathia), mis tähendab katset.
29. Idee. tuleb ladinakeelsest sõnast idee, mis tuleb kreeka sõnast ἰδέα (idee).
30. Labürint. tuleb ladinakeelsest sõnast labyrinthus, mis tuleb kreeka sõnast λαβύρινθος (labürindid).
31. Leksikon. pärineb kreeka sõnast λεξικός (leksiko).
32. Logaritm. See on termin, mis koosneb kahest kreeka keelest pärit elemendist: λόγος (logod), mis tähendab põhjust ja ἀριθμός (aritmos), mis tähendab numbrit.
33. Mikrofon. See on termin, mis on moodustatud kahe kreeka elemendi ühendusest: μικρο- (mikro-), mis tähendab väikest ja –φωνο (-telefon), mis tähendab heli.
34. Mikroskoop. See on kreeka keele elementidest moodustatud termin: μικρο- (mikro-), mis tähendab väikest ja σκοπεῖν (skopein), mis tähendab vaatlemist.
35. Morfoloogia. See on termin, mis on moodustatud kahe kreeka elemendi ühendusest: μορφο- (morfo-), mis tähendab vormi ja -λογία (- öömaja), mis tähendab õppimist.
36. Kopsupõletik. tuleb ladinakeelsest sõnast pneumoniae, mis tuleb kreeka sõnast πνευμονία (kopsupõletik).
37. Neuroos. See on termin, mis koosneb kahest kreeka keelest pärit elemendist: νεῦρον (neuron), mis tähendab närvi ja -σις (-õde), mis tähendab tegevust või olekut.
38. Oftalmoloogia. See on termin, mis on moodustatud kahe kreeka elemendi ühendusest: ὀφθαλμός (oftalmos), mis tähendab silma ja -λογία (- öömaja), mis tähendab õppimist.
39. Oligarhia. pärineb kreeka sõnast ὀλιγαρχία (oligarhia).
40. Prosoodia. tuleb ladinakeelsest sõnast prosoodia, mis tuleb kreeka sõnast προσῳδία (prosōidy).
41. Psühholoogia. See on termin, mis on moodustatud kahe kreeka elemendi ühendusest: ψυχο- (psühho-), mis tähendab hinge ja -λογία (- öömaja), mis tähendab õppimist.
42. psoriaas. See on termin, mille moodustavad kreeka keelest erinevad elemendid: ψώρα (psra), mis tähendab sügelist; järelliide -ία (-ía), mis tähendab kvaliteeti; ja järelliide -σις (-õde), mis tähendab tegevust või olekut.
43. Rütm. tuleb ladinakeelsest sõnast rütm, mis tuleb kreeka sõnast ῥυθμός (rütmid), mille tähendus on korduv liikumine.
44. sünaps. pärineb kreeka sõnast σύναψις (sünaps), mille tähendus on link.
45. Süntaks. pärineb kreeka sõnast σύνταξις (süntaks), mille tähendus on järjekorras.
46. Sümptom. tuleb ladinakeelsest sõnast sümptom, mis tuleb kreeka sõnast σύμπτωμα (sümptom).
47. Telepaatia. See on termin, mis koosneb kahest kreeka elemendist: τηλε- (TV-), mis tähendab kaugel ja -πάθεια (-pathia), mis tähendab katset.
48. Termomeeter. See on kreeka keele elementidest moodustatud termin: θερμο- (termo-), mis tähendab kuuma ja μέτρον (metron), mis tähendab mõõtu.
49. Tragöödia. tuleb ladinakeelsest sõnast tragöödia, mis tuleb kreeka sõnast τραγῳδία (tragoidsus).
50. Zooloogia. See on kreeka keele elementidest moodustatud termin: ζωο- (loomaaed-), mis tähendab looma ja -λογία (- öömaja), mis tähendab õppimist.

Viited:

• Azofra Sierra, M. JA. (2006). Mõtteid kultuse mõiste kohta. Journal of Romance Philology, 23, 229-240. Välja vaadatud 21. aprillil 2022 alates https://revistas.ucm.es/index.php/RFRM/article/view/RFRM0606110229A
• Benitez Claros, R. (1959). Kultismide klassifikatsioon. Archivum: Filosoofia- ja Kirjandusteaduskonna ajakiri, 9, 216-227. Välja vaadatud 21. aprillil 2022 alates https://dialnet.unirioja.es/servlet/articulo? kood=910339
• Söö, C. (2016). Kultismid 19. sajandi hispaania keeles. FILOLOOGIA, XXVI(1), 29-41.
• Kultus. (s.f.). sisse Internetis hispaania etümoloogiline sõnaraamat. Välja vaadatud 20. aprillil 2022 alates http://etimologias.dechile.net/?cultismo
• Garcia Valle, A. (1992). Jällegi mõistete "latinism", "kultism" ja "poolkultism" uute andmete valguses. Filoloogiateaduste aastaraamat, 15, 89-96. Välja vaadatud 21. aprillil 2022 alates https://dialnet.unirioja.es/servlet/articulo? kood=58748

Kasutatud sõnaraamatud:

• Hispaania Kuningliku Akadeemia sõnastik
• Internetis hispaania etümoloogiline sõnaraamat
• Perseus kreeka-inglise sõnaraamat
• Perseuse ladina-inglise sõnaraamat
• Pabon S. de Urbina, Jose M. (2013). Klassikaline kreeka-hispaania käsiraamat. Kakskeelne sõnastik: grammatilise lisaga. Vox.
• Vox. (2006). Illustreeritud ladina sõnaraamat. ladina-hispaania / hispaania-ladina. Vox/Spes.

See võib teid teenindada: