Kokkuvõtte ja sünteesi erinevus (näidetega)

Kokkuvõte ja süntees

The erinevus abstraktse ja sünteesi vahel See seisneb sisus, mis igaühel on. Kokkuvõte on tekst, milles tuuakse välja muu hulgas raamatu, artikli, filmi kesksed punktid.

A süntees see on tekst, milles on välja toodud mõne teise teksti või teist tüüpi lavastuse kesksed punktid, kuid millesse autor lisab analüüsi või tõlgenduse.

Kokkuvõte ja Süntees on sarnased selle poolest, et mõlemad mainivad teise teksti põhiideid, kuid erinevad selle poolest, et sünteesis lisatakse rohkem teavet.

Kokkuvõtte funktsioonid

Kuidas teha kokkuvõtet?

Sünteesi omadused

Kuidas sünteesi teha?

Sünteesi näited ja kokkuvõtted

1. Kokkuvõte Põhjendustekst globaalsest soojenemisest

Globaalne soojenemine on Maa pinnale lähimate atmosfäärikihtide temperatuuri tõus. See sündmus põhjustab olulisi muutusi kliimatsüklites ja maapealse keemia koostises ja See on süsinikurikaste gaaside atmosfääri akumuleerumise tagajärg, mis tekitab kasvuhooneefekti.

Kuigi see on alati eksisteerinud, on kliimamuutused toimunud kiiremini alates 19. sajandi lõpust (alates industrialiseerimise algusest). Teadusringkonnad leiavad, et ebanormaalsete piiridega soojenemine on tõenäoliselt inimese vastutus.

Soojenemise tagajärjed on pooluste sulamine ja igavene lumi tippudel mägedes, mis tõstab veetaset ja õhuniiskust ning tekitab rohkem globaalset kliimasüsteemi kaootiline. Lisaks on sellel majanduslikud ja humanitaarsed tagajärjed.

Selle probleemi lahendused ei sobi kokku praeguse majandus- ja tarbimismudeliga.

Ülemaailmsed suurriigid on võtnud kasutusele "rohelise" või "jätkusuutliku" mudeli ning seadnud selle ülemineku tähtajaks 2050. aasta.

1. Süntees Põhjendustekst globaalsest soojenemisest

Globaalne soojenemine on nähtus, millel on erinevad põhjused, kohutavad tagajärjed ja lahendused, mida pole alati lihtne rakendada.

See nähtus seisneb Maa pinnale lähimate atmosfäärikihtide temperatuuride tõusus. Varem see üleüldine mure ei olnud, aga 20. sajandi keskpaigas, kui spetsialistid said aru, et kasvuhooneefekt on toimumas.

Süsinikurikkad gaasid põhjustavad kasvuhooneefekti ja seega globaalset soojenemist. Need gaasid ja kliimamuutused on alati eksisteerinud, kuid alates 19. sajandi lõpust, mil algas ülemaailmne industrialiseerimine, on keskkonna olukord halvenenud.

Maa keskmine temperatuur hakkas tõusma 19. sajandi keskel ja alates 1880. aastast kuni tänapäevani on see igal kümnendil tõusnud 0,13–0,22 °C. Seetõttu usuvad teadlased, et suure tõenäosusega on selle nähtuse põhjuseks inimeste tööstuslik tegevus.

Selle nähtuse tagajärjed on liustike sulamine, merepinna tõus, kliima kaootilisem ja ettearvamatum globaalne kliima, põllumaa vähenemine ja inimohvrite kadu ookeanid.

Lahendused tuleb kasutusele võtta võimalikult kiiresti, kuid see pole lihtne ülesanne, kuna süsinikurikaste gaaside heitkoguseid tuleks vähendada. süsinikdioksiidi vähendamine 80%, et vältida selle nähtuse süvenemist, kuid see tähendaks, et majandusmudel ja tarbimist. Igal juhul muudavad paljud riigid järk-järgult oma territooriumi majanduslikku tootmismudelit.

1. Kokkuvõte Reostuse peegeldus

Umbes 2,4 miljardit aastat tagasi toimus suur oksüdatsioonisündmus ehk hapnikukatastroof ja see oli ilmumise tulemus ja esimeste fotosünteetiliste organismide paljunemine, mis hakkasid atmosfääri molekulidega üle ujutama hapnikku. Miljardeid aastaid hiljem sõltuvad inimesed ja teised loomad selle hapniku olemasolust, et ellu jääda, kuid me ei tee seda oma atmosfääris säilitamiseks vähe.

Maailm ei olnud inimtööstuse tulekuks ette valmistatud, sest paisates atmosfääri kõrge süsinikusisaldusega gaase, saab inimene muudab meie atmosfääri kiiresti (hapniku osakaal teiste gaaside suhtes väheneb ja temperatuur tõuseb globaalne). Kõige selle juures on väga tõenäoline, et meie Suur Reostus hävitab sellel planeedil elavad liigid.

Kliimamuutuste uurijad hoiatavad, et süsinikdioksiidi heitkoguseid tuleb 30 aastaga vähendada, et uus kliimasüsteem ei muutuks pöördumatuks.

Kliimakatastroof muudab viisi, kuidas erinevad ökosüsteemid toimivad, ja eeldab, et see on tohutu majandusprobleem. inimkonda, sest planeedil on vähem põllumaad, ägedamad kliimatsüklid ja ookeanid, mis ei suuda säilitada sama palju elusolendid. Seetõttu tuleb meetmeid võtta kiiresti.

1. Süntees Reostuse peegeldus

Suur oksüdatsioon ehk hapnikukatastroof oli sündmus, mis tõi kaasa põhjaliku keskkonnamuutuse, sest paljud liigid kadusid, kuid tekkisid sünteetilised organismid, mis ujutasid üle atmosfääri hapnikku. Tänu sellele muutusele said inimesed ja loomad sellel planeedil asustada.

Inimene aga ei tee palju, et hoolitseda õhkkonna eest, mis võimaldab tal elada: koos tööstuste ja Transpordiga eralduvad suure süsinikusisaldusega gaasid, mis moodustavad hapniku protsendi vähenema. See saaste põhjustab kasvuhooneefekti ja seega globaalset soojenemist.

Paljude spetsialistide arvates on kiiresti vaja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja saastet, sest kliimamuutused muudavad ökosüsteemide toimimine, tekitab see majandusprobleeme, toidu tootmiseks jääb vähem viljakaid kohti ja tekivad kliimatsüklid kaootilisem.

1. Kokkuvõte Kirjeldav essee loodusest

Loodus on asjade õige seisund ja selle sõna tähendus säilib ka siis, kui seda terminit kasutame "loodus" kui "loodusliku maailma" sünonüüm, see tähendab, kui viidatakse ruumidele, millesse pole sekkunud Inimkond.

Ühest küljest on linnad homogeensed, teisalt on loodus mitmekesine, täis loomi, taimed ja füüsikalis-keemilised protsessid, mis peidavad endas elu saladusi ehk seda, mille pelgupaik on loodus elu.

Linnas vastab kõik elukorraldusele teatud eesmärkide saavutamiseks. Teisest küljest ei vasta looduses miski muule plaanile peale ellujäämise ja paljunemise. Ainult looduses saame leida tooraine ja taastada vaate sellest, mis me oleme.

Loodust on vaja hoida, et mitte tekitada teistsugust maailma, mis ei sobi paljudele looma- ja taimeliikidele ning meile endile. Peame kaitsma loodust reostuse, tööstuse ja oma mugavuse eest, et tagada meie kui liigi järjepidevus planeedil.

1. Süntees Kirjeldav essee loodusest

Mõiste "loodus" viitab asjade õigele seisukorrale ja sarnases tähenduses viitab ka loodusmaailmale ehk maailmale, millesse olemine pole sekkunud inimene.

Loodus on oluline, sest sealt leitakse tooraine, kus palju eluvormid ja kus inimesed saavad taastada oma olemise määratluse ja selle põhjuse olemasolu.

Kuid selle tähtsuse mõistmiseks on vaja seda linnadest eristada. Viimased on homogeensed, konstantsed, ilma paljude erinevate eluvormideta ning on organiseeritud vastavalt inimese huvidele ja tootlikkuse loogikale. Selle asemel on loodus mitmekesine ja mitmekesine, sisaldab paljusid eluvorme ja on korraldatud ainult ellujäämise ja paljunemise plaani järgi.

Looduslikku ruumi tuleb hoida saastumise ja inimese muude tegude eest, et seda mitte muuta, sest kui muudab palju, ei pruugi sobida erinevatele eluvormidele ja on vaja tagada inimese järjepidevus selles planeet.

1. Kokkuvõte Argumenteeriv essee tehnoloogiast hariduses

Arutelu toimub hariduse ning info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (IKT) üle UNESCO tunnistab, et IKT võib haridust ulatuslikult täiendada, rikastada ja muuta planetaarne. Selleks on vaja hariduspoliitikat ja traditsioonilisi haridusprotsesse ajakohastada ära kasutama uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, selle asemel, et eemale jääda nad.

Kuid IKT poolt noorte seas propageeritav õpe ei ole ainult iseõppimine, vaid ka mitte-näost-näkku. Need kogemused on sageli kaasahaaravad, enesekesksed ja kui neid pole korralikult tasakaalustatud, siis võõrastavad. Hoopis vastupidine sellele, mille poole pürgib traditsiooniline koolikogemus, mis viitab ka sotsialiseerumisele ja grupikogemusele.

Kaasaegne kool peab tunnustama ja suunama neid hüpertehnoloogilisi teadmisi, et ületada tehnoloogilise lõhe, ning teadma, kuidas kasutada need teadmised kui vahendid teadliku kodanikkonna kujunemise teenistuses, vastuvoolu sõudmiseks desinformatsioon.

Kokkuvõtteks võib öelda, et IKT kaasamine on kooli maailmas püsimajäämise hädavajalik tingimus ja see on meie peamine võimalus koolitada digikodanikke, kellel on kriteeriumid ja oskused eristamisvõime.

Kool vajab strateegilist kombinatsiooni näost-näkku, virtuaalsest ja organiseeritud telekommunikatsioonist, et saavutada paremaid tulemusi akadeemilises maailmas ja digitaalses džunglis.

1. Süntees Argumenteeriv essee tehnoloogiast hariduses

Diskussioon noorte hariduse, koolitusprotsesside ja tehnoloogia mõju seoste üle on praegu väga aktuaalne. UNESCO väidab, et IKT täiendab haridust. Kuid selle saavutamiseks on vaja haridust ajakohastada ja seda IKT kaasamisega paremaks muuta.

Siiski on probleem, kuna IKT-d hõlmavad õpetamis-õppe protsessid on sellised iseõppijad ja mitte-näost-näkku ning noored õpivad digivahendeid kasutama iseseisvalt, ilma nende juhendamiseta. Õpetaja. Seetõttu võivad need tavad ilma piisava hoolitsuseta olla võõrastavad ja olla vastuolus kooli ühe eesmärgiga; noortele suhtlemiseks.

Haridus peab suunama IKT kasutamist ja õppimist, võttes arvesse tehnoloogilist lõhet ja peab koolitusprotsesse suunama teadliku kodanikutunde suunas, et ei oleks desinformatsioon. Lisaks on vaja strateegiliselt kombineerida näost näkku, virtuaalset ja telekommunikatsiooni, et soodustada õppimist ja saavutada paremaid tulemusi akadeemilises maailmas ja mujal digimaailm.

1. Kokkuvõte Nartsissuse müüt

Narcissus oli noor mees ja oli nümf Liriope ja jõejumal Cephisuse poeg. Lapsena viis ema ta ennustaja juurde, kes ütles talle, et poiss elab pika elu, kuni ta "ei tunne ennast kunagi".

Narcissus kasvas üles ja sai väga ilusaks ning kõik armusid temasse. Kuid noormees oli oma austajate vastu edev, uhke ja julm. Selle eest karistasid teda jumalad, kes mõistsid ta enda peegelpildisse armuma.

Ühel päeval vaatas Narcissus oma peegelpilti vee peal ja armus meeletult iseendasse. Siis ei suutnud ta end jõe kallastest eraldada ja jäi sinna oma kuju külge klammerduma kuni surmani. Tema mahavoolanud verest sündisid lilled, mis siiani kannavad tema nime – nartsissid.

1. Süntees Nartsissuse müüt

Narkissose müüt on kreeka müüt, mis räägib loo noormehest, kes, olles edev ja julm, mõisteti armuma omaenda peegelpilti. Sellel müüdil on mitu versiooni, näiteks Ovidiuse versioon või Conóni versioon. Igal juhul on peaaegu kõigis versioonides esile tõstetud loo moraliseeriv iseloom.

See müüt mitte ainult ei selgita nartsissi lille päritolu, vaid tõi kaasa ka isiksusehäire nimetuse: nartsissism.

See võib teid teenindada: