Maa varases vanuses

Ükskõik, kuidas Maa ka ei kujunenud, näib, et algul oli see nagu muud planeedid, mingi gaasiline ja hõõguv maakera või tulekera, mis isegi valgust kiirgab nagu tähed. See jahtus hiljem ja muutus vedelaks, hõõguvaks massiks. Lõpuks sai sellest keha, millel oli suur veemass, vedel või aur, ja mille koor oli tahkunud, kuigi keset suuri purse.
Geoloogia uuritud Maa ajaloos on järgmised etapid:

a) Asoia ajastu>,:> Arhailine, milles elu ei olnud.
b) paleosoikum ehk primaarne ajastu, kus ilmusid meie planeedil esimesed elueksemplarid, vetikad meredes: siis leitakse selgrootuid loomi, nagu ussid, meduusid, käsnad, meritähed, jne. Vähehaaval on teada taimi, mis kohanevad maismaaeluga, eriti sõnajalad. Selgroogsed loomad ilmuvad ka merre. Hiljem on kahepaiksed loomad.
c) Mesosoikum ehk teisene ajastu: esitas sügavaid muutusi maapealsete kihtide kujus ja skismis: mõned varasemad loomaruumid kustutati ja teised sündisid, näiteks saurlased või hiiglaslikud roomajad, kes roomasid ja> r, r maapinda või millel olid jalad, ja siis lendanud roomajad, kadusid kõik uute vapustustega, millele nad ei suutnud vastu panna. Kliima pehmenedes ilmusid uued õistaimed ja ka mõõdukama suurusega roomajad, samuti esimesed linnuvormid.

d) Kensoosia ehk tertsiaarne ajastu: selles levis taimestik Maa sisemistesse orgudesse. See oli imetajate suure arengu aeg kõigis vormides, sealhulgas ka inimahvid.
e) Antropozoika ehk kvaternaari aeg: inimene ilmub ja samal ajal; taimestik ja loomastik on praegusega sarnase välimusega.