Satiiriline romaaninäide

Ta tsenseerib armastuse hääli, tutvustab kirjandusele väljaku keelt ja turgu. Mõni rida La Celestinalt, autor Fernando de Rojas, illustreerivad seda alamžanri.
"Olete öelnud, et olen teiega, olete mulle meeldinud. Kuid ikkagi, poeg, on vaja, et hea advokaat kodus natuke tööd teeks. mõned teeseldud põhjused, mõned keerukad teod: edasi-tagasi kohtuprotsessile minek, isegi kui ta kohtunikult halbu sõnu saab.
Isegi kohalolijatele, kes seda näevad; Ärge öelge, et teenite palka andes, nii et igaüks tuleb tema juurde oma kohtuasjaga ja Celestina oma armastustega.
Sempronio. - Tehke oma pakkumine, see pole esimene ettevõte, mille üle võtate.
Celestina. - Esimene, poeg? Vähesed neitsid, jumal tänatud, olete näinud selles linnas, et nad on avanud kaupluse müümiseks, kellele ma pole olnud nende esimese lõnga vahendaja. Kui tüdruk on sündinud, panen ta oma registrisse kirjutama ja seda selleks, et teada saada, kui palju ma võrgust välja saan. Mida sa arvasid, Sempronio? Kas ta hoidis mind tuule eest? Kas ma pärisin veel ühe pärandi? Kas mul on veel mõni maja või viinamarjaistandus? Kas teate mind veel ühe selle eriala talu kohta? Mida ma söön ja joon? Mida ma kannan ja kannan? Selles linnas sündinud, selles üles kasvanud linnas, säilitades au, nagu kõik teavad, hästi teada, kas ma pole? Need, kes ei tea minu nime ja minu maja, peavad teda välismaalaseks. "{Vrd. Täiendav bibliograafia, N9 47)