Vincent Van Goghi elu ja looming

Vincent van Gogh Ta sündis 1853. aastal Hollandis ja elas mitu aastat oma elust Prantsusmaal. Ta oli 19. sajandi lõpul välja kujunenud uusimpressionistlike kunstnike rühma liige. Impressionismist võttis ta teemade ja värviteooriate valiku sõltumatuse.
Van gogh Ta kannatas mitu emotsionaalset kriisi, mis viis ta korduvalt haiglasse. Kuulus maal "Täheline öö" tekkis sellest, et ta oli jäädvustanud kõik, mida ta haiglas olles toast jälgida sai. See on valmistatud 1889. aastal ja on lõuendil õli mõõtmetega 73,7 × 92,1 sentimeetrit. Ülekaalus on puhtad värvid: lilla, kollane ja sinine.
Tema algus oli Hollandis ja ta hakkas Milleti maalide põhjal joonistusi tegema. 1882. aastal alustas ta oma esimesi õlimaale, kus tegelikkus oli tema peamine inspiratsiooniallikas. Van gogh Ta oli arutluskäigus sotsialistlik ja seetõttu maalis ta näiteks talupoegi, töölisklassi ja ka kaevureid. Ta mõistis maalikunsti kui vahendit ühiskonna muutmiseks.
Tema kõige olulisem õpipoisi periood toimus Antwerpenis ja Pariisis aastatel 1885–1888. Seal võttis ta ühendust impressionismi nimelise suurte kunstnikega ja see oli tema stiimuliks suureks stiimuliks. Sellel oli loominguline plahvatus nii teemade kui ka värvide osas. Sel ajal oli kunst tema elu põhjuseks, pärast internatsiooni Saint-Rémys elas ta Auversis, kus varjul oli venna Theo sõber dr Gachet. 1890 võttis ta endalt elu.

Kuigi tänapäeval müüakse tema maale kümnete miljonite eest, Vincent van Gogh ta suutis müüa ainult ühe oma maali alles siis, kui ta veel elus oli. See oli nn punane viinamarjaistandus - suurepärane töö, mille Belgia maalikunstnik Anne Boch omandas 1890. aastal 400 frangi eest vahetult enne kunstniku surma. Ta tuli maalima 751 maali ja vaatamata rikkusele ja suurele tootevalikule ei tunnustatud teda omal ajal. Mõned näited tema tööst: Dr Gacheti portree, 1890; Kartulisööjad, aasta 1885.