Keemiliste ühendite näide

The Keemilised ühendid need on puhtad ained, mille struktuuriüksused on molekulid. Keemiline ühend on kahe või enama keemilise elemendi kombinatsiooni tulemus.

Keemilised ühendid, mitte elemendid, on olemas kõiges, mis on olemas Universumis. Tegelikult on tasuta keemilisi elemente raskem leida kui ühendeid.

Mineraalidest, mis koosnevad sellistest ühenditest nagu kahendsoolad ja oksisoolad, kuni elusorganismidel, mis koosnevad valkudest, süsivesikutest, lipiididest, keemilistest ühenditest, on a lai kohalolek.

Keemiliste ühendite omadused ja omadused

Füüsiline seisund

Keemilised ühendid avalduvad looduses füüsikalises vormis, olgu need siis tahked, vedelad või gaasilised, mis võimaldab neid alati tuvastada.

Tihedus

Keemilised ühendid on olulised. Ja olles mateeria, katavad nad köite. Üks arusaam on see, et kui Ühendmolekulid on väikesed, nad kohtuvad loomulikult omavahel kompaktsemad, propageerides seda mahus rohkem massi, mis on a Suurem tihedus.

Sulamis- ja keemispunktid

Kõigil olemasolevatel ühenditel on oma kolm füüsikalist ilmingut: tahked, vedelad ja gaasilised. Toatemperatuuril on tähelepanuväärne, millises füüsilises olekus nad on.

The Sulamispunkt See on temperatuur, mille juures tahke aine sulab või sulab, muutudes vedelaks. Seda nimetatakse ka Külmumispunkt, sest see näitab muutust vedeliku ja tahke aine vahel. Võib öelda, et madalaimal temperatuuril, absoluutne null (0 kelvinit), oleksid kõik ühendid teoreetiliselt tahked.

The Keemispunkt See on temperatuur, mille juures vedelik hakkab keema, muutudes gaasiks. Võib öelda, et kõrgeimal temperatuuril oleksid kõik ühendid teoreetiliselt gaasilised.

Stabiilsus

Keemilised ühendid moodustuvad täpselt nii, et elementide aatomid leiaksid nende keemilise stabiilsuse sidemete kaudu, mis täiendavad nende valentselektrone.

Reaktsioonivõime

Keemilised ühendid suudavad suhelda teiste ühendite või puhaste elementidega nii, et need muunduvad keemilise reaktsiooni käigus uute ainete moodustamiseks. Mõned on reaktiivsemad kui teised.

Reaktiivsust modifitseerivad tegurid on Temperatuur, Rõhk, füüsikaline olek ja aine kogus, millega ühend keemilises reaktsioonis osaleb.

Igat tüüpi keemilisi ühendeid eristatakse konkreetse toimimisviisiga. Nagu need, mis käituvad kui happed ja alused, mida juhib Happe-aluse teooriad.

Lahustuvus

Eriti kui see on nende poolt moodustatud Ioonilised sidemedKeemilised ühendid võivad veega kokku puutuda, moodustades vesilahused, kusjuures ühendi ioonid on keskkonda hajutatud ja võimelised juhtima elektrivoolu.

Keemiliste ühendite klassifikatsioon ja tüübid

Suure hulga keemiliste ühendite saab korraldada kahe lihtsa kriteeriumi järgi:

1. Neid moodustavate linkide kaudu: Ioonsed ühendid ja kovalentsed ühendid
2. Keemilise olemuse järgi: Anorgaanilised ühendid ja orgaanilised ühendid

Ioonsed ühendid ja kovalentsed ühendid

Ühendid moodustavad keemilised elemendid on võimelised tekitama sidemeid, kuid mis tüüpi võlakiri on, sõltub samadest elementidest.

Aastal Ionic Bond, ühendavad aatomeid nende valentselektroonide tekitatud elektrostaatilised laengud. Nad on võimelised vees dissotsieeruma, tekitades vesilahuseid, mis suudavad juhtida elektrivoolu.

Aastal Kovalentne side, säilitavad aatomid üksteist tänu sellele, et üks neist jagab oma valentselektrone nii, et teine ​​võtab need vastu. Need sidemed on üldiselt tugevad ja vesi neid nii kergesti ei häiri.

Anorgaanilised ühendid ja orgaanilised ühendid

Anorgaanilised ühendid identifitseeritakse mineraalsete materjalide osana. Nad esindavad täpselt Anorgaaniline keemia. Nende hulgas on Mine välja, Oxisales, Vesinikud, Oksühapped, Niisutab, Oksiidid, Hüdroksiidid, Peroksiidid.

Orgaanilised ühendid on identifitseeritud elusaine osaks ja ühendid, mille struktuurne alus on süsinikuelement. Seetõttu esindavad nad Orgaaniline keemia. Nende hulgas on süsivesinikud (Alkaanid, Alkeenid, Alküünid), Alküülhalogeniidid, Alkoholid, Aldehüüdid, Ketoonid, Karboksüülhapped, Anhüdriidid, Estrid, Eetrid, Aminid, Amiidid, Aromaatsed ühendid, Fenoolid, Metallorgaanilised, Aminohapped, Valk, Süsivesikud, Polümeerid, Heterotsüklilised ühendid, Terpenesja paljud teised ülaltoodud kombinatsioonist tulenevad ühendid.

Anorgaaniliste keemiliste ühendite näited

Naatriumkloriid NaCl

Kaltsiumkloriid CaCl₂

Raudsulfiid FeS

Kaalium K sulfiid₂S

Ammooniumhüdroksiid NH₄Oh

Ammooniumsulfaat (NH₄)₂SW₄

Kaltsiumfosfaat Ca₃(PO₄)₂

Hõbenitraat AgNO₃

Kaaliumnitraat KNO₃

Vesinikkloriidhappe HCl

Vesiniksulfiid H₂S

Lämmastikhape HNO₃

Väävelhape H₂SW₄

Magneesiumsulfaat-heptahüdraat MgSO₄* 7H₂VÕI

Magneesiumsulfaadi pentahüdraat MgSO₄* 5H₂VÕI

Raudoksiid Fe₂VÕI₃

Magnetiit₃VÕI₄

Naatriumoksiid Na₂VÕI

Vesinikperoksiid H₂VÕI₂

Baariumperoksiid BaO₂

Orgaaniliste keemiliste ühendite näited

Metaan CH₄

Etaan C₂H₆

Propaan C₃H₈

Metüülalkohol CH₃Oh

Etüülalkohol C₂H₅Oh

Metüülkloriid CH₃Cl

Etüülkloriid C₂H₅Cl

Sipelghape HCOOH

Äädikhape CH₃COOH

Naatriumbensoaat C₆H₅Na

Terbutüülliitium C (CH₃)₃Li

Etüülmagneesiumbromiid C₂H₅MgBr

Etüüleeter C₂H₅OC₂H₅

Glükoos C₆H₁₂VÕI₆

Sahharoos C₁₂H₂₂VÕI₁₁

Metüülamiin CH₃NH₂

Etüülamiin C₂H₅NH₂

Atsetoon CH₃Auto₃

Metüülmerkaptaan CH₃SH

Etüülmerkaptaan C₂H₅SH