Elektroonilise konfigureerimise näide
Keemia / / July 04, 2021
The elektrooniline konfiguratsioon on kirjeldus sellest, kuidas elektronid on aatomis korraldatud. Algselt pakkus seda 1923. aastal Niels Bohr, kes tugines Bohri aatomimudelile, et teha kindlaks, millises järjekorras ja kogustes elektronid nende vastavate orbitaalide külge kinnitati.
Siiani ei kasutata enam Bohri elektronkonfiguratsiooni, kuna see ei anna viidet orbitaalidele ja neid tuvastanud energiatele. Aastaid hiljem tuvastati lõplikult elektronide jaotus aatomi alamtasemetel ja orbitaalides. Elektroonilist konfiguratsiooni hakkas reguleerima Moelleri diagramm, mis on järgmine tabel:
s |
lk |
d |
F |
|
k = 1 |
1s |
|||
l = 2 |
2s |
2 lk |
||
m = 3 |
3s |
3p |
3d |
|
n = 4 |
4s |
4p |
4d |
4f |
o = 5 |
5s |
5 lk |
5 d |
5f |
p = 6 |
6s |
6p |
6d |
6f |
q = 7 |
7s |
7p |
7d |
7f |
Elektronkonfiguratsiooni tähis kulgeb diagonaalselt ülevalt alla ja paremalt vasakule (järgnevad varjutatud ja valged lahtrid). Selle jada kirjutamisel jääb:
1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p, 6f, 7d, 7f
Seda seeriat nimetatakse ehituspõhimõtteks või Aufbau põhimõte. Aatomi elektronid jaotatakse kõigi terminite vahel. Elektronide arv aatomis on teada aatomnumbrist, mida tähistab täht Z. Näiteks vesiniku aatomnumber on 1, seega on sellel üks elektron. Kaltsiumi üks on 20, seega on sellel 20 elektroni.
Elektronkonfiguratsiooni kirjutamiseks kirjutate orbiidi asukoht ja nagu a ülaindeks, elektronide arv mis seal orbiidil on. Esiteks pannakse lokaliseerimine vormi nl, see tähendab selle orbiidi peamine kvantarv "n", millele järgneb sekundaarne kvantnumber "l". Ja ülaindeksina elektronide arv seal.
Iga alamtase, mida saab tähtedega tähistada s, p, d,F, sisaldab teatud arvu elektrone, mida see võib sisaldada:
- The s see mahutab 2 elektroni.
- The lk see mahutab 6 elektroni.
- The d see mahutab 10 elektroni.
- The F see mahutab 14 elektroni.
Elektronide konfiguratsiooni näited
- Vesinik (H) (Z = 1): 1s1
- Heelium (He) (Z = 2): 1s2
- Kaltsium (Ca) (Z = 20): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2
- Tseesium (Cs) (Z = 55): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6, 6s1
- Francio (Fr) (Z = 87): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6, 6s2, 4f14, 5 d10, 6p6, 7s1
- Raud (Fe) (Z = 26): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d6
- Osmium (Os) (Z = 76): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6, 6s2, 4f14, 5 d6
- Elavhõbe (Hg) (Z = 80): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6, 6s2, 4f14, 5 d10
- Kaadmium (Cd) (Z = 48): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10
- Tsink (Zn) (Z = 30): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10
- Räni (Si) (Z = 14): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p2
- Broom (Br) (Z = 35): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p5
- Antimon (Sb) (Z = 51): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk3
- Iriidium (Ir) (Z = 77): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6, 6s2, 4f14, 5 d7
- Süsinik (C) (Z = 6): 1s2, 2s2, 2 lk2
- Väävel (S) (Z = 16): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p4
- Ksenoon (Xe) (Z = 54): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6
- Plii (Pb) (Z = 82): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p6, 5s2, 4d10, 5 lk6, 6s2, 4f14, 5 d10, 6p2
- Argoon (Ar) (Z = 18): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6
- Koobalt (Co) (Z = 27): 1s2, 2s2, 2 lk6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d7