Suulise ja kirjaliku suhtluse näide

Suhtlemisakt on tegevus, mis toimub kahe või enama inimese vahel, et oleks võimalik vahetada teavet või andmeid, mida sel ajal mõlemad pooled vajavad.

Suhtluse areng algab erinevate elementide, näiteks sõnumi osalemisest, see on teave, mida saatja ja vastuvõtja vahetavad. Sõnumi vahetamiseks nimetatakse seda kommunikatiivseks protsessiks.

Muud suhtlusprotsessi elemendid on konsensuse alusel kasutatav infokood ja kanal, mida kasutatakse nimetatud teabe vahetamiseks ise.

Suuline suhtlus

Nii on see loodud siis, kui edastatav sõnum on vastuvõtja poolt kõrva kaudu hõivatud. Ja informatsioonini jõutakse iga kord, kui selle sisu õhku liigub. Vastuvõtja neuroloogilistest protsessidest kodeerib see sõnumi sisu, mida saatja soovis esitada. Lisaks sisule endale haarab see hääletooni, sõnumi kavatsused ja muud aspektid.

Suulisuse pahed

Võib juhtuda, et nii saatja kui ka vastuvõtja pole samasse sukeldunud sõnumikood, seega on vaieldamatu, et suhtlus sisaldab ebaõnnestumisi ja puudumist mõistmine. Näiteks kui nad ei arenda oma kõnes sama keelt.

Rääkimistehnikad

Suhtluse areng on alguse saanud just sel hetkel, kui inimene hakkab rääkima. Aastate jooksul täiustatakse suulise väljenduse kasutamist konkreetsetel eesmärkidel. Selle näiteks võiks olla avaliku esinemise tehnikate kasutamine.

See õppimine ja valdamine võimaldavad neil tõhusalt areneda mõnes seda nõudvas valdkonnas, näiteks allpool toodud valdkondades.

Suulise suhtluse näited:

1. Näost näkku vestlus kahe või enama inimese vahel samas füüsilises kohas.

2. Vestlus kahe või enama inimese vahel telefonikõne kaudu.

3. Vestlus kahe või enama inimese vahel.

4. Dialoog kahe või enama inimese vahel, kes kohtuvad füüsiliselt, otsides kokkulepet.

5. Dialoog kahe või enama inimese vahel kõne kaudu kokkuleppele jõudmiseks.

6. Tööintervjuu personalijuhi ja tööotsija vahel.

7. Kliiniline intervjuu, mis toimub perearsti ja patsiendi vahel.

8. Tööintervjuu, mis toimub ajakirjaniku või saatejuhi ja külalise vahel.

9. Ajakirjanikuintervjuu, mis toimub ajakirjaniku ja kõnealuse teemaga seotud huvipakkuva tegelase vahel.

10. Kirjeldus, mille inimene teeb millegi kohta, mida teisele inimesele jälgitakse.

11. Lugu, mille viis läbi üks inimene, kes seda teisele ette luges.

12. Inimese sõnavõtud: akadeemik, uurija, kirjanik, poliitik, kunstnik; publikule, kes on kogunenud ruumi, et tõstatada terve rida ühist huvi pakkuvaid ideid.

13. Konverents, mille korraldab ekspert või kes on huvitatud sihtrühmast, kes kuulab nende ideid, hüpoteese või argumente.

Kirjalik suhtlus

See on veel üks olemasolev suhtlusvorm. See on kommunikatiivne protsess, milles sekkub võtmeelement, kirjasõna. Seda kasutatakse vastavalt keeles või kultuurikeskkonnas loodud koodile.

Oluline on meeles pidada, et kirjalik suhtlus on protsess, mis omandatakse kirjaoskuse ja haridusprotsessi käigus kirjakeele enda õigeks kasutamiseks. Selleks on kõigepealt vaja õppida lugema ja hiljem õppida kirjutama.

Hiljem ja aastate jooksul tuleb kirjutamist ja selle protsesse pidevalt täiustada, et rahuldada konkreetseid suhtlusvajadusi.

Kirjaliku suhtluse näited

1. Kasutusjuhendid

2. Lepingud

3. Määrused

4. Mälestused

5. Ringkirjad

6. Laekumised

7. Infolehed

8. Teated

9. Menetlus

10. Memorandumid

11. Frills

12. Kontrollid

13. Intervjuud

14. Arved

15. Kaardid

16. Aruanded

17. Vekslid

18. Juhised

19. Retseptid

20. Raamatud