Kominternersi-vastase pakti määratlus

Kuna valitsus Vene impeeriumis võimu haaranud ja esimesest maailmasõjast (mis toimus enne NSV Liidu asutamist) riigi välja võtnud kommunist soovis laiendada revolutsioon proletariaadist muule maailmale, andsid teised valitsused alarme, kõik üsna jõuliselt, kuid mõned suuremal määral kui teised.

"oht kommunistlik ”, mis kestaks kuni terasest, oleks põhjust et täiesti vastupidise ideoloogilise iseloomuga valitsused - parempoolsed diktatuurid - allkirjastasid pakti, et peatada ideoloogia vasakpoolne.

Komsterismivastane pakt allkirjastati natsi-Saksamaa ja Jaapani keiserliku 1936. aastal.

Saksamaa jaoks oli see ka viis Jaapanile lähemale jõudmiseks, arvestades traditsiooniline germaani riigi sõprus Hiinaga. 1935. aasta Prantsusmaa-Nõukogude vastastikuse abistamise pakt mõjutas otsust kahtlemata, kuna see jättis natsi-Saksamaa kahe väga võimsa vaenlase keskele.

Kuid hetkelise sõjaeelse liidu ning Saksamaa ja NSV Liidu vahelise sõja alguse korral on rakendus

See pakt jäi vaid veidi väljastpoolt paberiks, kuigi sisemiselt keelustati ja represseeriti vastavaid kommunistlikke parteisid (saksa ja jaapani).

Pakti nime pani rühmitatud organ Kommunistlik Internatsionaal (Comintern) eri riikide kommunistlikud parteid ja et see püüdis levitada revolutsiooni kogu maailmas. maailmas.

See organisatsioon põhjustas paktile alla kirjutanud riikide valitsevates ja keskklassi klassides hirmu, kellele anti korraldus peatada radikaalsete vasakpoolsete ideede rahvusvaheline laienemine.

Natside rünnak NSV Liidu vastu 1941. aastal puhus pakti uue elu.

Hitler nägi idarünnakus a liigid uuest ristisõjast, nagu mõned tema liitlased seda nägid (Franco, hoolimata sellest, et Hispaania oli kõigepealt sõjatu ja hiljem neutraalne, saatis vabatahtlikke).

Teised, nagu Mussolini, kaasati Barbarossa operatsiooni kompromissidega, kuna ta oli ka antikommunist, ei veennud operatsioon neid lennukis päris veennud sõjaväe.

Kuni 1941. aastani olid paktist kinni pidanud lisaks Saksamaale ja Jaapanile ka Itaalia, Hispaania ja Ungari.

Pärast Saksamaa rünnakut Nõukogude Liidu vastu olid sellele alla kirjutanud riigid: Bulgaaria, Horvaatia (selle lühikese eksisteerimise ajal natsirežiimi nukuriigina), Taani (Saksamaa okupeeritud ja allkirjastamiseks tugev surve all), Soome (teljega liitunud ainult selleks, et taastada oma NSV Liidu okupeeritud maad), Rumeenia, Slovakkia, Türgi, Manchukuo (machu osariik Hiinas, mida tunnustab ainult Jaapan ning ülejäänud idapoolsed riigid ja liitlased), Nankingi (Hiina jaapanlaste käes) nukuvalitsus ja El Päästja.

Foto: Fotolia - Stephi

Kominterneri-vastase pakti küsimused