Mõiste definitsioonis ABC

Karjamaaks nimetatakse seda maa-ala, mida iseloomustab rohke rohu olemasolu. Need ökosüsteemid, kus looduslikult kasvavaid ürte on palju, võivad olla looduslikud või olla inimese loomise tulemus, et kasvatada muuhulgas veiseid, toita lehmi, lambaid või kellel on neid a motivatsioon vaba aja veetmine või sport.

Rohumaade klassid

Suure osa meie planeedist katavad just rohumaad, millel võivad olla erinevad omadused, ja see on võimaldanud meil teostada a klassifikatsioon järgmist tüüpi rohumaadel: preeriad, pampad, stepid, voodilina, tasandikud, muu hulgas.

Preeriates ja steppides on mitmekesine taimestik ja ilm Seda iseloomustab väga külm ja äärmiselt soe aastaaeg.

Ja leht ühendab rohumaad mõne puuliigiga. Kuivus on ülekaalus, olles poolel teel kõrb ja džungel. Troopikas on need ülekaalus.

Muld ja kliimaomadused mõjutavad selle arengut

Nende ökosüsteemide areng on tihedalt seotud valitseva kliimaolukorra ja ka mulla ainulaadsusega. Kuigi rohumaad on maad, kus neid esineb Vesi rikkalikud on võimelised elama puudumisel vihma ja külm ilm.

Karjamaa kariloomade jaoks ja puhkamiseks

Rohumaa rohumaad kultuur on need, mida inimene arendab erinevate motivatsioonidega. Niit on veiste kasvatamise ja söötmise põhiline koht. Seda iseloomustab tasane maastik, millel on väga vähe leevendust. See on iseloomulik niisketele ja mitte nii jahedatele aladele ning kus põuda praktiliselt pole. Nendes on loomakasvatus peamiselt arenenud ja selle tagajärg on see Maale sekkutakse tavaliselt väetamise ja muudatustega, et see püsiks alati otstarbel.

Dehesa on omalt poolt veel üks karjamaade tüüp, mida inimene on muutnud veiste kasvatamiseks ja ka karjamaaks tootmine küttepuid.

Ja rohi on üks populaarsemaid rohumaid, mida kasutatakse dekoratiivsetel eesmärkidel aedades ja väljakutel ja ka mõnes ruumis sporditegevuse arendamiseks, näiteks ragbi ja Jalgpall.

Fotod: iStock - Vesna Andjic / Rike_