Mõiste definitsioonis ABC

Ülemkogu käsul Keeleteadus, Diglossia tähistab kooseksisteerimine kahes või enamas erinevas keeles, millel on erinev kasutusala, samas geograafilises piirkonnas. Ühel neist keeltest on see, mida me võiksime nimetada staatus prestiiži, kuna see on keel ametlikus kasutuses, samas kui teine ​​näib olevat alahinnatud madalamatesse sotsiaalsetesse olukordadesse. Juhul kui on kolm või enam keelt, tuleb multiglossia või polyglossia.

Tõepoolest, diglossiast on võimalik rääkida siis, kui a rahvas on olemas ametlik keel ja mõni muu alternatiivkeel, mida kasutatakse teatud piirkondades, näiteks esimest, kõige ametlikumat keelt kasutatakse neid kontekste, kus valitseb formaalsus ja kaugus, samas kui teist, alternatiivset ja esimese suhtes suhteliselt varieeruvat, kasutatakse enamasti kontekstides mitteametlik.

Tuleb märkida, et mainitud diglossia olukorras osutub sobimatuks ja isegi naeruväärseks mõlema variandi vaheldumisi kasutamine, see tähendab, et esimest saab õppida formaalselt akadeemilises kontekstis seevastu omandatakse vähem formaalne tavaliselt emakeel.

Mõned küsimused, mis aitavad kahte keelt veelgi eristada, näitavad, et ametlik mitmekesisus Sellel on grammatilisi kategooriaid, mis tunduvad vähendatud kujul või kaovad otseselt kõige väiksemas variandis ametlik; esimesel on kultiveeritud, spetsialiseeritud, tehniline, standardiseeritud leksikon, mis tuleneb väljatöötamine grammatikatest, sõnaraamatutest, õigekirjareeglitest, kirjandusliku keha olemasolust, teisest küljest puudub sellisel kultiveeritud leksikonil on populaarsele ja perekeskkonnale omane sõnavara ja väljendid ning seda pole standardimine isegi mitte kirjanduspärand.

Diglossia näited hõlmavad järgmist Prantsuse ja Haiti kreool Haitil ning saksa keel Šveitsi saksa keelega Šveitsis, õigustatult.