Mõiste Feodaalne Issand

Euroopas Keskaeg organisatsiooni vorm poliitika, sotsiaalne ja majanduslik on tuntud kui feodalism. See süsteem põhineb sõltuvussuhetel isanda ja tema alluva vasalli vahel. Nii feodaal kui vasall on vabad mehed, kes kohustuvad vastastikku.

Feodaal on see, kellele see maa kuulub

Feodaal on produktiivse maa omanik ja loovutab tootmise a talupidaja ja saab temalt vastutasuks osa saadud hüvitistest. Seetõttu valitseb isanda ja vasalli vahel feodaalne suhe, mis hõlmab mõlema poole rida kohustusi.

Issand peab loovutama oma maad vasallile, et ta neid töötaks ja samal ajal tal oleks kohustus teda sõjaliselt kaitsta. Selles mõttes on feodaalil oma armee ja sellega saab ta garanteerida ohutus tema omast territooriumil.

Teiselt poolt omandab vasall kolmekordse kohustuse: ta peab kuuletuma oma isandale, töötama oma maadel ja maksma talle makse.

Suured isandad elasid tavaliselt linnades ja kaugel oma maadest. Paljud keskaegsed Euroopa linnad õitsesid majanduslikult ja kaubanduslikult rikkuse tõttu, mille isandad said oma vasallide tööst.

Keskaja lõpus nõrgenes feodaalide olukord mitmel põhjusel:

1) erinevad epideemiad põhjustasid BSE olulist vähenemist elanikkonnast talupoeg ja see nähtus mõjutas feodaali maksude kogumist negatiivselt,

2) XIV sajandil kasvas majanduslik tegevus linnades ja paljud talupojad loobusid oma tegevusest maapiirkondades ja

3) talupoegade seas oli üha enam halb enesetunne, kuna nad nõudsid, et nad oleksid oma maade tõelised omanikud, mitte lihtsad härrale allutatud vasallid.

Austusavalduste tseremoonia

Seda tüüpi sidemed feodaali ja vasalli vahel on tuntud kui vasalisuhted ja need muudetakse ametlikuks piduliku teo, austustseremoonia kaudu. Selles teos põlvitas vasall oma isanda ees, et vannutada kuulekust ja truudust. Pidage seevastu meeles, et feodaal pidi ka kuningale kuuletuma.

Feodalismi päritolu

Vl ja X sajandi vahel toimunud keiser Karl Suur ja sellele järgnenud Karolingide impeerium algatasid feodaalse traditsiooni. Nii jagasid monarhid oma maid või fiefdomeid mõnele aadlikule, feodaalile. Need alad said mitmesuguseid nimesid (kui nad kuulusid krahvi, olid nad maakonnad ja kui kuulusid markiisile, siis see oli kaubamärk).

Monarhid jagasid oma territooriumi fiefdomseks, et kaitsta oma domeene paremini vaenlase võimalike sissetungide eest. Tuleb meeles pidada, et keskaja esimestel sajanditel ähvardasid kristlikku Euroopat lõunas araablased ja idas slaavi rahvad või Ottomani impeerium.

Foto: Fotolia - aleutie

Teemad Feodaalis