Mõiste definitsioonis ABC

Jooksul ulatuslik pere UNIX-süsteemidest on legendi maastikule jõudnud mõned pärisnimed, mis on olnud ja / või on tõelised viited tehnoloogia.

See kehtib Sun Microsystemsi väljatöötatud UNIX-i Solarise kohta ja kuna Oracle ostis selle, on selle arendamine jätkunud Larry Ellisoni asutatud ettevõtte eestvedamisel.

Solarise ajalugu ulatub aastasse 1983, mis oli SunOSi esimese versiooni avaldamise kuupäev, nagu seda tollal kutsuti, Unixi BSD-versiooni põhjal, kuigi vähehaaval oli see siiski süsteemi V elemente, kuni see põhines nimetatud standardil selle 1992. aastal avaldatud Solaris 2 versioonis, mis viis nomenklatuuri muutmiseni, jättes nimeks SunOS tuum.

Algusest peale on Solaris olnud saadaval ka arhitektuurriistvara SPARC, mille Sun Microsystems on ise välja töötanud kaheksakümnendate keskel ja mis põhineb RISC-il, samuti x86 ja x86-64, lühiajalise sadam PowerPC arhitektuuri.

Esialgu oli Solarise fookus serveril ja suure jõudlusega andmetöötlusel, ehkki ühel hetkel ei loobunud Sun oma töölauakeskkonnana kasutamisest.

Selleks ja selle populariseerimiseks operatsioonisüsteem lõpptarbijate seas, kes panustavad tõenäoliselt ka GNU / Linuxile, avas Sun, mida Sun tegi kood allikas 2005. aastal tasuta litsentsi alusel ja selle arendamine kogukonnale, nagu juba mitmed teised projektid olid teinud.

Selle tulemuseks oli mustand OpenSolaris, mille Sun kasutas kaubandusliku tasulise Solarise loomiseks, lisades sellele mõned kodused elemendid.

Pärast Oracle'i kätte jõudmist sulges see ettevõte kohe OpenSolarise projekti ja muutis süsteemi kasutamiseks litsentsi.

Praegu saab Solarist tasuta alla laadida Oracle'i veebisaidilt, kuid seda saab kasutada ainult mitteärilistel eesmärkidel.

See aeg on sisse jäänud pärand mõned platvormid, näiteks Illumos või OpenIndiana.

Tänu Solarisele võime loota ka muudele tööriistadele tarkvara mis on ületanud selle UNIX-i platvormi raamistiku, teisaldatuna mõnel juhul teistesse süsteemidesse, näiteks DTrace, Solarise konteinerid või ZFS-failisüsteem.

Solarise ajalugu saab vaadata ka graafilistes keskkondades, mida ta on kogu selle aja jooksul kasutanud aeg, nagu väga spartalik OpenWindows, minnes CDE-le ja seejärel GNOME-i, mis kasutab hetkel. Kuid see suudab koostada ja käitada ka alternatiive nagu KDE ja Xfce.

Mis põhjused võivad meil olla Solarise valimiseks oma operatsioonisüsteemi platvormiks? Põhimõtteliselt ohutus, töökindlus ja töökindlus ning et sellel on kogu tarkvara, mida me enda jaoks vajame arvuti.

Fotod: Fotolia - Lorelyn Medina / Dervish