Euroopa Inimõiguste Kohus

Teisel maailmasõjal oli Euroopa mandril hävitav mõju. Seetõttu tekkis vajadus luua uus raamistik kooseksisteerimine mis soosib rahu ja õiglust. Selles kontekstis on idee riikidevahelisest organist, mis tagaks Euroopa Ülemkogu järgimise inimõigused. See idee kehastus lõplikult 1950. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtu loomisega, mille on nüüdseks ratifitseerinud 47 Euroopa Nõukogu moodustavat riiki. EIK on tuntud ka kui Strasbourgi kohus.

Organisatsioon, mis jälgib põhivabadusi

Selle eesmärk on menetleda võimalike inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (Euroopa inimõiguste kaitse konventsioon) sisalduvate õiguste ja vabaduste rikkumisi. Nii EIÕK kui ka EIÕK on Euroopa Liidu iseseisvad üksused.

Teisest küljest ei tohiks EIÕK-d segi ajada Euroopa Liidu Kohtus, kohtus, kelle ülesanne on kontrollida eks kogukond.

Põhimõttelised aspektid

Mis puutub õigustesse ja vabadustesse, mida tuleb kaitsta, on üldjoontes hõlmatud järgmine: õigus elule, piinamise ja orjapidamise keeld,

ohutus seaduslik, alaealiste kaitse, vabadus südametunnistus, alates väljendus religioosne, era- ja pereelu austamine või mis tahes vormi keelamine diskrimineerimine.

EIÕKs osalevatel kohtunikel peab olema suur õiguslik prestiiž ja laitmatu arvestamine moraalne. Ajal, mil nad oma ülesandeid täidavad, ei saa nad teha muid tegevusi, mis seavad kahtluse alla nende sõltumatuse ja erapooletuse.

Kohtunikud valib parlamentaarne assamblee ja absoluutse häälteenamusega, täites oma ülesandeid maksimaalselt üheksa aastat.

Need, kes saavad esitada EIÕK-le nõude, on füüsilised või juriidilised isikud, kes leiavad, et nende põhiõigusi ei ole nõuetekohaselt austatud

See tähendab, et ei kaaluta võimalust esitada juriidilist laadi kaebusi, vaid ainult neid, millel on mingisugune seos inimõigustega. Selles mõttes tuleb EIK-i mõista kui viimast seaduslikku teed, mida saab kasutada.

Kohus ei saa otsust omal algatusel teha, kuna ta ei tegutse ex officio. Teisalt on kohtuistungid tavaliselt avalikud. Riiki hukka mõistvad laused on kohustuslikud ja neid ei saa edasi kaevata.

Kogu oma ajaloo jooksul on EIK saanud üle 700 000 kohtuasja ja teinud üle 20 000 karistuse. Enim süüdimõistvaid riike on olnud Türgi, järgnevad Itaalia ja Venemaa. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele on olnud kohtuprotsess, mida on kõige rohkem käsitletud.

Fotod: Fotolia - ifeel / stmool

Teemad Euroopa Inimõiguste Kohtus