20 näidet hoiakutest

The hoiakud on korduvad käitumisvormid, mida indiviidid teatavates tingimustes või sotsiaalse objektiga silmitsi seisavad. Seda kontseptsiooni uuritakse psühholoogias, hariduspsühholoogias, sotsiaalpsühholoogias ja sotsioloogias. Näiteks: neutraalne suhtumine, positiivne suhtumine, negatiivne suhtumine.

Nende sotsiaalsete distsipliinide kohaselt on suhtumine eelsoodumus, et subjekt peab antud stiimulile andma sama vastuse ning see omandatakse ja õpitakse sotsiaalses suhtluses.

Seetõttu ei ole hoiakud kaasasündinud, vaid tekivad subjekti kogemuse kaudu, sest see tekitab tundeid, uskumusi ja kognitiivseid skeeme. seoses teatud sotsiaalse objektiga, st sündmuse, isiku, korduva tegevuse, teema või mis tahes elemendiga, mida inimesed teostavad.

Hoiakuid ei esitata kõikides ainetes ühtemoodi, sest sarnaste sündmustega silmitsi seistes võivad kaks inimest väga erinevalt reageerida. Samuti ei ole need fikseeritud, sest käitumine võib aja jooksul muutuda.

Hoiakuid uuritakse ja klassifitseeritakse eesmärgiga määratleda käitumis- ja iseloomutüüpe. Neid uuringuid rakendatakse erinevates valdkondades, näiteks reklaamis kasutatakse neid tarbijate käitumise teadmiseks ja ennustamiseks.

Elemendid, mis moodustavad hoiakuid

Hoiakud koosnevad:

Näited suhtumisest

On erinevat tüüpi hoiakuid, mis sõltuvad iga inimese kogemustest ja kontekstist.

1. kriitiline suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused analüüsivad põhjalikult kõiki ideid, kontseptsioone ja teadmisi, enne kui peavad neid tõeseks. See ei seisne kõige uue negatiivses kritiseerimises, vaid selle kriitilises uurimises enne selle aktsepteerimist.
2. Positiivne suhtumine. Sellise hoiakuga subjektid tajuvad sotsiaalset objekti kui positiivset ja püüavad tegutseda nii, et oleks võimalik saada kasu.
3. Negatiivne suhtumine. Sellise hoiakuga subjektid tajuvad sotsiaalset objekti kui midagi negatiivset ega saa sellest olukorrast kasu.
4. manipuleeriv suhtumine. Katsealused, kellel on selline suhtumine, arvestavad ainult oma eeliste ja huvidega ning kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks teisi inimesi.
5. altruistlik suhtumine. Katsealused, kellel on selline suhtumine, kui nad midagi teevad, teevad nad seda teiste huve ja tundeid arvestades. Mõnel juhul võivad nad isegi hüvedest loobuda, et keegi teine ​​saaks oma eesmärgid saavutada.
6. huvitatud suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused teevad sageli asju teiste heaks, kuid ainult siis, kui nad saavad kasu.
7. isekas suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused käituvad oma huve arvestades ega hooli sellest, kas nad võivad teist inimest kahjustada.
8. empaatiline suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused saavad kuulata ja mõista kõike, mis teiste inimestega juhtub. inimesed ehk oskavad end teiste asemele seada ja oma tundeid mõista ning mõtteid.
9. Proaktiivne suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused esinevad oma eesmärkide saavutamiseks iseseisvalt ja loovalt. Lisaks suudavad nad kergesti lahendada konflikte ja ületada takistusi.
10. reageeriv suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused järgivad hästi juhiseid, kuid neil on raske iseseisvalt toimida või seista silmitsi uute väljakutsetega.
11. passiivne suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused eelistavad uute väljakutsete või raskuste ilmnemisel mitte tegutseda ja neil on tavaliselt vähe initsiatiivi teha muid tegevusi peale nende, mida nad juba teavad.
12. Koostööle suunatud suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused aitavad teisi, et nad saaksid oma eesmärke saavutada.
13. kehtestav suhtumine. Sellise hoiakuga subjektid kaitsevad oma seisukohti, kuid ei lükka kõrvale teiste arvamust.
14. emotsionaalne suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused mõistavad maailma oma emotsioonide põhjal ning võtavad tegutsemiseks arvesse teiste inimeste tundeid ja mõtteid.
15. ratsionaalne suhtumine. Sellise hoiakuga subjektid analüüsivad sotsiaalset objekti loogikat kasutades ning jättes kõrvale oma emotsioonid ja tunded.
16. paindlik suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused suudavad kergesti kohaneda uute keskkondade või ideedega ning muudavad sageli oma meelt, kui esitatakse põhjendatud argument.
17. järeleandmatu suhtumine. Sellise hoiakuga subjektid ei aktsepteeri tavaliselt muid ideid ega argumente peale enda omade ja neil on raske muuta viisi, kuidas nad teatud olukordades käituvad.
18. eelarvamuslik suhtumine. Sellise hoiakuga subjektid analüüsivad sotsiaalset objekti varasemate ideede põhjal, mis on tavaliselt negatiivsed ja üldiselt on neil raske neid muuta.
19. pessimistlik suhtumine. Sellise suhtumisega subjektid kipuvad nägema ainult sotsiaalse objekti negatiivset külge ja seetõttu on neil raske uskuda, et reaalsus võib paraneda ja et nad saavad selles muutuses osaleda.
20. sardooniline suhtumine. Sellise suhtumisega katsealused näitavad irooniliste ja sarkastiliste kommentaaride kaudu üles põlgust teiste inimeste, ideede või tegevuste suhtes.

See võib teid teenindada: