Hiina revolutsioon (1911–1949)

Alates 19. sajandist olid Suurbritannial ja Prantsusmaal Hiinas ärilised huvid ning see viis erinevate oopiumisõdadeni. 20. sajandi alguses olid Hiina ja Jaapan sõjaliselt vastamisi ning hiinlased said lüüa. Teiselt poolt tekitas riiki valitsenud Mandžu dünastia rahva sügavaid rahutusi.

Pärast Revolutsioon 1917. aasta venelane, ideoloogia kommunistlikud juured intellektuaalide seas Hiina talurahvas. Kõik need aspektid olid Hiina revolutsiooni arengus väga esindatud.

Revolutsiooniline protsess kestis üle kolme aastakümne

Aastal 1911 lahkus Qingi dünastia võimult pärast armee ülestõusu. Järgnevatel aastatel kogesid kogu Euroopa turbulentsed perioodid territooriumil rahvuslik ja isegi üritati taastada uus keisrite dünastia. Selles kontekstis tekkis Hiina natsionalistlik partei ehk Kuomintang, mida juhtis Yuan Shikai ja hiljem Chiang Kai-shek.

Selle koosseisu eesmärk oli riigi lõplik rahustamine, kuna sel ajal okupeerisid erinevad väejuhid (nn sõjapealikud) suure osa Hiina territooriumist. 1927. aastal algas sõda

tsiviil sisemine Chiang Kai-sheki natsionalistide ja Mao Tse Tungi juhitud kommunistide vahel.

Teise maailmasõja perioodil ühendasid mõlemad vastasrühmad jõud jaapanlastega võitlemiseks, kuid sõja lõpus naasid rahvuslased ja kommunistid relvastatud vastasseisu. Nende aastate jooksul kogusid kommunistid rahva poolehoidu, sest sõjaväeliselt uue territooriumi hõivamisega jagasid nad maad talupoegade vahel.

Teisalt olid kommunistid olnud jaapanlaste vastu peetud sõjalise võidu võtmeks. Hiina revolutsiooni üks kuulsamaid episoode oli nn "pikk marss", kus kommunistlik armee pidi natsionalistlike vägede eest põgenedes liikuma üle 12 000 km. Seda episoodi peetakse Mao kui suure müüdi loomise võtmeks Juht Hiinast.

Revolutsioonilise protsessi lõpp

1949. aasta oktoobris sisenesid Mao kommunistlikud väed Pekingisse ja pikk sõjaperiood lõppes.

Selle tagajärjel Vabariik Rahva-Hiina põhineb kommunistlikul ideoloogial ja sellest ajast alates valitseb riiki Hiina Kommunistlik Partei. Rahvuslaste juht Chiang Kai-shek läks pagendusse Taiwani saarele, kus ta asutas a diktatuur 1991. aastani võimul püsinud sõjaväelane.

Tänasest vaatenurgast

Hiina kommunistlik režiim ja Mao kuju on olnud inspiratsiooniks teistele revolutsioonilistele liikumistele kogu maailmas. Teiste ideoloogiliste hinnangute põhjal peetakse Hiina mudelit totalitaarse ja verejanulise varjundiga diktatuuriks.

Praegu on Hiina riik, kus eksisteerib kaks ilmselt vastupidist mudelit: a valitsus eesotsas Hiina Kommunistliku Parteiga ja a poliitika majanduskapitalistlik tüüp.

Fotod: Fotolia - jorisvo / tribalium81

Hiina revolutsiooni (1911–1949) teemad